3
Mordokai palve
 (pärast Est 4:17)

1 Mordokai palus Issandat, meenutas kõiki tema tegusid ning
 ütles:  

2 „Issand, Issand, kõigeväeline Kuningas! Sinul on meelevald kõige
 üle ja ei ole kedagi, kes võiks sulle vastu astuda, kui sina tahad
 Iisraeli päästa! 

3 Sest sina oled teinud taeva ja maa ja kõik imekspandava taeva
 all. Sina oled kõige isand ja ei ole kedagi, kes võiks vastu astuda
 sulle, Issandale.  

4 Sina tunned kõiki, sina, Issand, tead, et mina ei teinud seda
 ülbuse, silmakirjalikkuse või auahnuse pärast, kui ma ei kummardanud seda
 kõrki Haamanit, kuigi Iisraeli päästmiseks oleksin valmis suudlema
 tema jalataldu, 

5 vaid tegin seda, et inimese au ei tõstetaks kõrgemale Jumala
 aust. Mina ei taha kummardada kedagi muud kui sind, oma Issandat, ja
 ma ei tee seda suurelisuse pärast. 

6 Ja nüüd, Issand, Jumal ja Kuningas, Aabrahami Jumal, hoia oma
 rahvast, sest meid jälgitakse, et meid hävitada, ja neil on himu teha
 lõpp sellele, mis on algusest peale olnud sinu pärisosa! 

7 Ära põlga oma pärisosa, kelle sa enesele lunastasid Egiptusest! 
8 Kuule minu palvet ja ole armuline oma pärisosale! Pööra meie lein
 pidurõõmuks, et elavaina lauldes ülistaksime sinu nime, Issand, ja
 ära sule nende suud, kes sind kiidavad!” 

9 Kogu Iisrael hüüdis kõigest jõust, sest neil oli surm silma
 ees. 

Estri palve

10 Surmahirmus kuninganna Ester põgenes Issanda juurde. Ta
 võttis ära oma auriided ja pani selga mure- ja leinariided, ja
 kalliste lõhnaainete asemel pani ta enesele pähe tuhka ja pori. Ta
 alandas väga oma ihu ja kõik kohad, kus olid tema rõõmuaja ehted
 olnud, kattis ta oma palmitud juustega, palus Issandat, Iisraeli
 Jumalat, ja ütles: 

11 „Minu Issand, meie Kuningas, sina oled ainus! Aita mind, kes
 ma olen üksi ja kellel ei ole muud aitajat kui sina, sest hädaoht
 ähvardab mind! 

12 Mina olen sündimisest alates oma isa suguharus kuulnud, et
 sina, Issand, oled võtnud Iisraeli kõigi rahvaste hulgast, ja meie
 vanemad kõigi nende esivanemate hulgast enesele igaveseks pärisosaks
 ja oled teinud neile kõik, mida oled tõotanud. 

13 Aga nüüd me oleme sinu ees pattu teinud ja sa oled meid andnud meie
 vaenlaste kätte, sellepärast et me austasime nende jumalaid. Sina,
 Issand, oled õiglane! 

14 Nüüd ei lepi nad meie kibeda orjusega, vaid on löönud kätt
 oma ebajumalatega, et nad tühistavad sinu suu seadused ja hävitavad
 sinu pärisosa, sulevad nende suu, kes sind ülistavad, ja kustutavad
 sinu koja kuulsuse ning sinu altari tule,  

15 avavad paganate suud kiitma tühje asju ja lasevad igavesti
 imetleda lihalikku kuningat. 

16 Ära anna, Issand, oma valitsuskeppi olematuile! Ärgu nad saagu
 naerda meie langemist, vaid pööra nende nõu nende eneste vastu! Aga
 see, kes seda meie vastu on alustanud, pane häbiposti! 

17 Mõtle meie peale, Issand, ja ilmuta ennast meie kannatusajal!
 Julgusta mind, jumalate Kuningas ja kõikide võimude Valitseja! 

18 Pane mulle suhu õiged sõnad selle lõvi ees! Aja tema süda
 vihale selle vastu, kes meie vastu võitleb, hukatuseks temale ja
 neile, kes temaga ühes nõus on! 

19 Meid aga päästa oma käega! Ja aita mind, üksikut, kellel ei ole
 kedagi muud kui sina, Issand! 

20 Sina tead kõike ja tead ka, et ma vihkan paganate au ja
 põlgan ümberlõikamatute ning kõigi muulaste voodit. 

21 Sina tead minu kitsikust ja et ma põlgan oma aumärki, mis mul
 peas on neil päevil, kui ma pean ennast näitama. Ma põlgan seda nagu
 määrdunud nartsu ega kanna seda oma jõudepäevil. 

22 Sinu teenija ei ole söönud Haamani lauas, ei ole kiitnud
 kuninga joominguid ega ole joonud ohvriveini. 

23 Siiatulekust tänaseni ei ole sinu teenija tundnud muust rõõmu
 kui ainult sinust, Issand, Aabrahami Jumal! 

24 Oh Jumal, vägev üle kõigi! Kuule nende häält, kes on lootust
 kaotamas, ja päästa meid kurjategijate käest! Ja vabasta mind
 kartusest!” 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6  järgmine  »