4
Ester läheb kuninga juurde
 (lisa Est 5:1, 2 juurde)

1 See sündis kolmandal päeval, kui ta palvetamise oli lõpetanud,
 et ta võttis ära oma palveriided ja pani selga auriided. 

2 Ja kui ta siis oli täies hiilguses ja oli appi hüüdnud
 kõikenägevat Jumalat ja Päästjat, võttis ta kaasa kaks toaneitsit:
 nõrgana toetus ta ühele, teine aga käis ta kannul ja kandis vedikut. 

3 Tema ise õhetas aga oma õitsvas ilus ja tema nägu naeratas
 otsekui armunul, aga tema südant rõhus kartus. 

4 Kui ta kõigist ustest oli sisse astunud, siis tuli ta kuninga
 ette. See istus oma kuninglikul aujärjel ja tal olid seljas kõik
 pidurüüd, pillavalt täis kulda ja kalliskive. Ja ta paistis olevat
 väga kardetav. 

5 Kui ta oma palge üles tõstis, millest kiirgas
 otsustavust, siis ta vaatas vihaselt, nõnda et kuninganna kahvatas,
 langes ja nõrkes tema ees käiva toaneitsi õla najale. 

6 Siis aga pööras Jumal kuninga meele leplikuks. Ehmunult hüppas
 ta oma aujärjelt ja haaras kuninganna oma sülelusse, kuni see toibus.
 Ja ta lohutas teda rahustavate sõnadega ning ütles talle: 

7 „Mis on, Ester? Mina olen sinu vend! Ole julge, sina ei pea
 surema, sest meie käsk puudutab ainult rahvast! Astu ligi!” 

8 Ja ta tõstis kuldkepi ning puudutas sellega tema kaela, süleles
 teda ning ütles: „Räägi mulle!” 

9 Siis ta ütles: „Ma nägin sind, isand, olevat nagu Jumala ingli.
 Sellepärast mu süda ehmatas kartusest sinu auhiilguse ees. Sest sa
 oled imetlusväärne, isand, ja su pale on täis heldust!” 

10 Aga kui ta alles rääkis, langes ta minestades maha. Siis
 kuningas kohkus ja kogu tema teenijaskond hakkas Estrit lohutama. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6  järgmine  »