6
Mordokai seletab oma unenägu
 (pärast Est 10:3)

1 Mordokai ütles: „Jumalalt on see tulnud! 
2 Sest ma mäletan seda unenägu, mida ma neist sündmustest nägin, ja
 sellest ei ole midagi jäänud täide minemata. 

3 Oli väike allikas, millest sai jõgi, oli valgus ja päike ja palju
 vett. See jõgi on Ester, kelle kuningas naiseks võttis ja kuningannaks
 tegi. 

4 Need kaks lohemadu aga oleme mina ja Haaman. 
5 Paganad on need, kes kogunesid kaotama juutide nime. 
6 Aga minu rahvas on Iisrael, see, kes Jumalat appi hüüdis ja
 päästeti. Jah, Issand on oma rahvast hoidnud ja Issand on meid
 vabastanud kõigist neist õnnetustest. Ja Jumal on teinud neid suuri
 tunnustähti ja imetegusid, mida ei ole sündinud paganate seas. 

7 Sellepärast tegi ta kaks liisku, ühe Jumala rahvale ja teise
 kõigile paganaile.  

8 Ja need kaks liisku langesid määratud ajal ja tunnil: kohtupäeval
 kõigile rahvastele Jumala ees. 

9 Aga Jumal mõtles oma rahva peale ning mõistis õigeks oma
 pärisosa. 

10 Ja neid päevi tuleb pühitseda adarikuus, selle kuu
 neljateistkümnendal ja viieteistkümnendal päeval, igavesti põlvest
 põlve rõõmu ja hõiskamisega Jumala ees, tulles kokku tema rahva,
 Iisraeli keskel.” 

Märkus Estri raamatu kreekakeelse tõlke kohta

11 Ptolemaiose ja Kleopatra neljandal valitsemisaastal tõid
 Dositeos, kes ütles enese olevat preestri ja leviidi, ja tema poeg
 Ptolemaios käesoleva puurimipüha kirja ning ütlesid, et selle on
 tõlkinud Lüsimahhos, Ptolemaiose poeg, Jeruusalemma mees. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6  järgmine  »