5
Jeesusest kui suurest ülempreestrist

1 Iga ülempreester, kes võetakse inimeste hulgast, seatakse inimeste
 asemel läbi käima Jumalaga, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest. 

2 Ta suudab mõistvalt kohelda arutuid ja
 eksijaid, kuna ta isegi on nõrkusest piiratud. 

3 Ja selle nõrkuse tõttu peab ta niisamuti nagu rahva, nõnda ka
 iseenese eest ohverdama pattude pärast. 

4 Ja keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel
 nagu Aarongi. 

5 Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks
 saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud:
 „Sina oled mu Poeg,
 täna ma sünnitasin sinu.”
 
 
 

6 Nõnda ta ütleb ka teises kohas:
 „Sina oled igavesti preester Melkisedeki korra järgi.”
 
 
 

7 Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure
 hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast,
 ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. 

8 Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. 
9 Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste
 toojaks kõigile, kes on talle kuulekad, 

10 kuna Jumal oli kuulutanud tema ülempreestriks Melkisedeki korra
 järgi. 

11 Sellest oleks meil palju rääkida, aga see on
 raskesti seletatav, sest te olete jäänud kuulmisele tuimaks. 

12 Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate,
 et teile jälle õpetataks Jumala sõnade esmaseid algeid, te olete saanud
 nende väärseks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu. 

13 Igaüks, kes toitub piimast, on veel vilumata õiguse
 sõnas, sest ta on alles väeti laps. 

14 Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste
 varal harjunud eristama head ja kurja. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »