14
Efraimile kuulutatakse kadu

1 Samaaria peab kandma karistust,
 sest ta on vastu pannud oma Jumalale:
 nad langevad mõõga läbi,
 nende lapsed rebitakse tükkideks
 ja nende rasedad lõigatakse lõhki.
 

Meeleparandajaile tõotatakse armu
2 Pöördu, Iisrael,
 Issanda, oma Jumala juurde,
 sest sa oled komistanud
 omaenese süü läbi!
 

3 Võtke enestega kaasa sõnad
 ja pöörduge Issanda poole,
 öelge temale:
 „Anna andeks kõik süü,
 võta meid armulikult vastu,
 me toome oma huulte vilja!
 

4 Assur ei päästa meid,
 me ei taha sõita hobuste seljas
 ja me ei ütle enam oma kätetööle:
 „Meie jumal!”,
 sest sinu juures leiab ka vaeslaps
 halastust.”
 

5 Mina parandan nende taganemise,
 ma armastan neid oma heast tahtest,
 mu viha pöördub nendelt ära.
 

6 Ma olen Iisraelile nagu kaste:
 tema õitseb nagu lilleke
 ja juurdub otsekui Liibanon.
 

7 Tema võsud levivad,
 tal on otse õlipuu kaunidus
 ja Liibanoni lõhn.
 

8 Nad pöörduvad tagasi,
 elavad minu varju all,
 kasvatavad vilja
 ja õitsevad nagu viinapuu.
 Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.
 

9 Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega?
 Mina võtan kuulda ja juhin teda.
 Mina olen nagu haljendav küpress:
 minult tuleb sinu vili.
 

10 Kes on tark, mõistku seda;
 kes on arukas, võtku teatavaks;
 sest Issanda teed on õiged:
 õiged käivad nende peal,
 aga üleastujad komistavad.”
 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »