6
Iisrael ei pöördu Issanda juurde

1 Tulge, pöördugem Issanda poole,
 sest tema on meid murdnud
 ja tema parandab meid;
 tema on meid löönud
 ja tema seob meid!
 

2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga,
 kolmandal päeval aitab ta meid üles
 ja me võime elada tema palge ees.
 

3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat:
 ta tuleb nagu ilus koidupuna;
 ta tuleb meile nagu vihm,
 otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
 

4 Mis ma teen sinuga, Efraim?
 Mis ma teen sinuga, Juuda?
 Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv,
 nagu varakult haihtuv kaste.
 

5 Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu,
 olen tapnud sõnadega omaenese suust,
 ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
 

6 Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver;
 Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
 
 

7 Aga Adamis rikkusid nad lepingu,
 seal olid nad mu vastu truuduseta.
 

8 Gilead on kurjategijate linn,
 veresüüst määritud.
 

9 Ja preestrite jõuk
 on nagu varitsevad röövlid:
 nad luuravad ja tapavad Sekemi teel,
 nad teevad tõesti häbitegu.
 

10 Iisraeli soo keskel
 olen ma näinud hirmsaid asju:
 seal on Efraimi hooratöö -
 Iisrael on ennast roojastanud.
 

11 Ka sinule, Juuda, on määratud lõikus,
 kui ma pööran oma rahva saatuse.
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »