1
Nägemus Issanda auhiilgusest

1 „Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui
 ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad
 avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi.” 

2 Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise
 viiendal aastal 

3 tuli Issanda sõna preester Hesekielile, Buusi pojale,
 kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Issanda käsi tuli seal
 tema peale. 

4 „Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure
 pilve ja lõõmava tulega. Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt,
 tule keskelt, paistis otsekui hiilgav metall. 

5 Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olevusest.
 Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased, 

6 aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba. 
7 Nende jalad olid sirged ja nende labajalad olid nagu
 vasika sõrad. Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask. 

8 Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil
 neljal olid oma näod ja oma tiivad. 

9 Nende tiivad puudutasid üksteist. Liikudes nad ei
 pöördunud, igaüks läks otse edasi. 

10 Ja nende näod olid niisugused: esiküljel inimese nägu,
 neliku paremal küljel lõvi nägu, neliku vasakul küljel härja
 nägu ja neliku tagaküljel kotka nägu. 

11 Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali
 laotatud ülespoole; igaühel oli kaks tiiba vastastikuseks
 puudutamiseks ja kaks tiiba katsid nende ihu. 

12 Nad liikusid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis
 minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud. 

13 Ja olevuste vahel oli näha otsekui tuliseid süsi, mis
 põlesid tõrvikute sarnaselt, liikudes olevuste vahel sinna-tänna;
 ja tulel oli kuma ning tulest tuli välja välk. 

14 Ja olevused jooksid sinna-tänna, otsekui lööks välku. 

15 Siis ma vaatasin olevusi, ja ennäe, olevuste kõrval, igas
 neljas esiküljes, oli maas üks ratas. 

16 Rataste välimus ja nende tegumood: need helkisid nagu krüsoliit
 ja kõigil neljal oli ühesugune kuju. Need olid
 välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees. 

17 Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei
 pöördunud.  

18 Ja nende rattapöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul
 olid rattapöiad ümberringi täis silmi. 

19 Ja kui olevused liikusid, siis liikusid rattad nende
 kõrval; ja kui olevused tõusid maast üles, siis tõusid üles ka
 rattad.  

20 Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim
 tahtis minna. Rattad tõusid üles samuti kui nemad, sest rattais
 oli olevuste vaim. 

21 Kui olevused liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need
 seisid, siis seisid nemadki; kui olevused tõusid maast üles, siis
 tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olevuste
 vaim.  

22 Ja olevuste peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist,
 kohutav nagu jää, mis oli välja laotatud ülal nende peade
 kohal.  

23 Ja laotuse all olid nende tiivad üksteise poole välja sirutatud;
 igaühel oli kaks tiiba oma keha katmiseks. 

24 Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat
 otsekui suurte vete kohinat, otsekui Kõigevägevama häält,
 müristamise kaja - otsekui sõjaleeri kära. Kui nad seisid, siis
 nad lasksid oma tiivad longu. 

25 Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade
 kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu. 

26 Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi,
 mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast. Ja selle
 aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli
 välimuselt inimese sarnane. 

27 Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, pealtnäha nagu
 tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis
 olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded,
 nägin ma pealtnäha nagu tuld ja sellel oli kuma ümber. 

28 Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli
 kuma paiste ümberringi. See oli Issanda auhiilguse ilmutuse
 paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja
 kuulsin häält, mis kõneles. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »