21
Ennustus Lõunamaale

1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
2 „Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad
 voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal 

3 ja ütle Lõunamaa metsale: Kuule Issanda sõna! Nõnda ütleb
 Issand Jumal: Vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab
 sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud. See lõõmav leek ei
 kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja. 

4 Ja kõik näevad, et mina, Issand, olen süüdanud selle
 põlema; see ei kustu.” 

5 Mina aga ütlesin: „Oh Issand Jumal! Nad ütlevad minu kohta:
 Küllap ta räägib tähendamissõnu.” 

Issanda terav mõõk

6 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
7 „Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalemma poole ja lase oma
 sõnad voolata pühapaikade vastu! Ja kuuluta prohvetlikult
 Iisraeli maa kohta 

8 ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma
 olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust
 õige ja õela. 

9 Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela,
 tuleb mu mõõk oma tupest välja kõigi vastu lõunast põhja. 

10 Ja kõik saavad tunda, et mina, Issand, olen tõmmanud
 oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi. 

11 Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust
 tundes oiga nende silme ees! 

12 Ja kui nad sinult küsivad: „Mispärast sa oigad?”, siis
 vasta: Sõnumi pärast. Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja
 lõtvuvad kõik käed; iga vaim lööb araks ja kõik põlved
 nõtkuvad. Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jumal.” 

13 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
14 „Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle:
 Nõnda ütleb Issand.
 Ütle: Mõõk, mõõk on ihutud
 ja juba haljaks nühitud.
 

15 Ihutud, et see hästi tapaks,
 haljaks nühitud, et see välguks.
 Või peaksime rõõmutsema?
 Mu poja kepp põlgab iga puud.
 

16 Haljana on see antud pihku haaramiseks:
 mõõk on ihutud ja haljaks nühitud,
 et selle saaks anda tapja kätte.
 

17 Kisenda ja ulu, inimesepoeg,
 sest see tuleb mu rahva kallale,
 kõigi Iisraeli vürstide kallale:
 nad antakse koos mu rahvaga mõõga ette!
 Sellepärast löö endale vastu puusa!
 

18 Sest katsumine tuleb -
 aga kuidas, kui ei ole
 vihatud vitsagi?
 ütleb Issand Jumal.
 

19 Aga sina, inimesepoeg,
 kuuluta prohvetlikult
 ja löö käsi kokku!
 Ja kahekordistugu mõõk,
 saagu kolmekordseks
 mahalöömise mõõk,
 see suur mahalöömise mõõk,
 mis käib nende ümber,
 

20 et südamed vabiseksid
 ja komistusi oleks palju!
 Kõigi nende väravate juurde
 olen ma pannud ähvardusmõõga:
 see on tehtud välkumiseks,
 ihutud tapmiseks.
 

21 Koondu paremale, suundu vasakule,
 kuhu iganes su teral on kästud!
 

22 Minagi löön käsi kokku
 ja vaigistan oma tulist viha.
 Mina, Issand, olen rääkinud.”
 
 

23 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
24 „Sina, inimesepoeg, tee kaks teed Paabeli kuninga mõõga
 tulekuks, samalt maalt tulgu mõlemad; ja valmista teetulp,
 valmista see linnatee otsa juurde. 

25 Märgi mõõga tuleku tee ammonlaste Rabbasse ja Juudasse,
 kindlustatud Jeruusalemma! 

26 Sest Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlema tee
 alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid,
 uurib maksa. 

27 Tema paremas käes on liisk „Jeruusalemm”: tuleb üles seada
 müürimurdjad, avada suu sõjakisaks, tõsta häält hõiskamiseks,
 panna müürimurdjad väravate vastu, kuhjata piiramisvall,
 ehitada piiramisseadmed! 

28 See on Jeruusalemma elanike silmis küll valeennustus: neile
 on ju antud vanded. Tema aga meenutab süütegu, et oleks põhjust
 vallutamiseks. 

29 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te meenutate
 oma süüd, millega teie üleastumised on saanud avalikuks ja teie
 patud kõigis teie tegudes nähtavaks, ja et teid on meenutatud,
 siis võetakse teid pihku. 

30 Ja sina, süüga teotatud Iisraeli vürst, kelle päev on
 tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks, 

31 nõnda ütleb Issand Jumal: Heida ära peakate, võta peast
 kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse,
 kõrk alandatakse. 

32 Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei
 jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle
 peale, ja mina annan selle temale. 

Kohus ammonlaste üle

33 Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda
 ütleb Issand Jumal ammonlaste ja nende teotuse kohta! Ja ütle
 siis: Mõõk, mõõk on paljastatud tapmiseks, ihutud hävitamiseks,
 et see välguks - 

34 siis kui sulle nähakse tühje nägemusi, ennustatakse valet
 -, et seda panna süüga teotatute kaela peale, kelle päev on
 tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks! 

35 Pista see tagasi tuppe! Paigas, kus sa oled loodud, su
 sünnimaal, mõistan ma kohut su üle. 

36 Ma valan su peale oma sajatuse, ma lõõtsun su peale
 vihatule. Ma annan sind jõhkrate meeste kätte, kes on osavad
 hävitajad.  

37 Sa saad tuleroaks, su veri on keset maad, sind ei
 meenutata enam. Sest mina, Issand, olen nõnda öelnud.” 

 «  eelmine  16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25  järgmine  »