3
Prohveti kutsumine

1 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse!
 Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!” 

2 Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle
 rullraamatu.  

3 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida
 oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!” Siis ma
 sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi. 

4 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, tule! Mine Iisraeli soo
 juurde ja räägi neile minu sõnu! 

5 Sest sind ei läkitata mitte umbkeelse või kange keelega
 rahva juurde, vaid Iisraeli soo juurde, 

6 mitte paljude rahvaste juurde, kes on umbkeelsed ja kange
 keelega, kelle sõnu sa ei mõista. Tõesti, kui ma läkitaksin sind
 nende juurde, nad kuulaksid sind. 

7 Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha
 mindki kuulata. Sest kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja
 paadunud südamega. 

8 Vaata, ma teen su palge karmiks, nagu on nende palged, ja
 su lauba kõvaks, nagu on nende laubad. 

9 Teemandi sarnaseks, ränikivist kõvemaks teen ma su lauba.
 Ära karda neid ja ära kohku nende ees - nad on ju vastupanija
 sugu!”  

10 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, kõik mu sõnad, mis ma
 sulle räägin, võta südamesse ja kuule neid oma kõrvaga! 

11 Ja mine vangide juurde, oma rahva laste juurde, ja
 räägi nendega ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal; kuulaku
 nad või ärgu kuulaku!” 

Hesekiel Kebari jõe ääres

12 Siis tõstis Vaim mu üles ja ma kuulsin enda taga suurt
 müra; „Õnnistatud olgu Issanda auhiilgus oma paigas!”, 

13 ja olevuste tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja
 nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat. 

14 Ja Vaim tõstis mu üles ja võttis minu, ja ma läksin sügava
 sisemise erutusega; Issanda käsi oli tugevasti mu peal. 

15 Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari
 jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende
 keskel seitse päeva. 

Iisraeli vahimees

16 Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Issanda sõna; ta
 ütles:  

17 „Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli
 soole. Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu
 poolt manitsema. 

18 Kui ma ütlen õelale: „Sa pead surema!”, kuid sina ei
 manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse
 teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü
 pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest. 

19 Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest
 või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga
 oled päästnud oma hinge. 

20 Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma
 panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole
 manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid
 tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma
 nõuan sinu käest. 

21 Ent kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu, ja tema
 ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud
 ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge.” 

Prohvet tehakse tummaks

22 Issanda käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle:
 „Tõuse, mine orgu, seal räägin ma sinuga!” 

23 Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis
 Issanda auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud
 Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili. 

24 Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mu jalgadele seisma;
 ta rääkis minuga ja ütles mulle: „Mine, sule ennast oma kotta! 

25 Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja
 sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka.  

26 Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd
 tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija
 sugu.  

27 Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa
 räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kes tahab kuulata,
 see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on
 vastupanija sugu! 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »