1 Ja üheteistkümnendal aastal, kolmanda kuu esimesel päeval
tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, ütle vaaraole ja tema hiilgusele:
Kelle sarnane sa oled
oma suuruses?
3 Vaata küpressi, Liibanoni seedrit,
mis on okstelt ilus,
metsataolist varju andev,
kasvult kõrge
ja mille latv on keset pilvi.
4 Veed kasvatasid seda,
põhjavesi laskis sirguda sel suureks,
pannes voolama oma jõed
ümber selle istutuspaiga
ja lähetades nired
kõigi metsapuude juurde.
5 Seetõttu oli selle kasv kõrgem
kõigist metsapuudest,
sel oli palju harusid
ja selle oksad kasvasid pikaks
rohkest veest,
kui see ennast sirutas.
6 Selle harudel pesitsesid
kõiksugu taeva linnud,
selle okste all poegisid
kõiksugu metsloomad
ja selle varjus elasid
kõik suured rahvad.
7 Ilus oli see oma suuruses
oma lopsaka lehestikuga,
sest selle juur oli
rohke vee ääres.
8 Seedrid Jumala aias
ei olnud sellega võrdsed,
küpressid ei olnud harude poolest
selle sarnased,
ja plataanidel ei olnud
selle oksi;
ükski puu Jumala aias
ei olnud ilu poolest
selle sarnane.
9 Mina tegin selle nii ilusaks
rikkaliku lehestikuga
ja kõik Eedeni puud,
mis olid Jumala aias,
kadestasid seda.
10 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et see sai kasvult
kõrgeks ja sirutas oma ladva pilvedesse ning et selle süda läks
ülbeks oma kõrgusest,
11 siis andsin ma selle ühe rahvaste valitseja kätte: tema
talitas sellega nagu tahtis, vastavalt selle süüle. Mina
tõukasin selle ära.
12 Ja võõrad, julmimad rahvaste seast, raiusid selle maha
ning jätsid sinna; selle lehed langesid mägedele ja kõigisse
orgudesse, ja selle oksad jäid murtuina kõigisse maa ojadesse;
kõik maa rahvad läksid ära selle varju alt ja jätsid selle maha.
13 Selle langetatud tüve peale
asusid kõik taeva linnud
ja selle okste peale
kõik metsloomad -
14 et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast
ega sirutaks oma latva pilvede vahele, ja et oma ülbuses ei jääks
püsima võimsamad neist, kõik, kellel on rohkesti vett -,
sest need kõik antakse surma,
maa sügavustesse
inimlaste sekka,
kes on läinud alla hauda.
15 Nõnda ütleb Issand Jumal: Päeval, kui ta astus alla
surmavalda, korraldasin ma leinamise; ma katsin tema pärast
põhjavee ja hoidsin tagasi tema jõed, suured veed peeti kinni;
ma tegin tema pärast Liibanoni mustaks ja tema pärast närbusid
kõik metsapuud.
16 Tema langemise raginast panin ma rahvad värisema, kui ma
tõukasin ta surmavalda koos haudaminejatega. Maa sügavustes
leidsid troosti kõik Eedeni puud, valitud ja parimad
Liibanonilt, kõik, kellel oli rohkesti vett,
17 needki läksid koos temaga surmavalda mõõgaga mahalöödute
juurde, jah, pillutati need, kes istusid tema varju all rahvaste
keskel.
18 Millisega Eedeni puude seast saaks sind võrrelda au ja
suuruse poolest? Sind tõugatakse koos Eedeni puudega maa
sügavustesse, sa magad ümberlõikamatute keskel koos mõõgaga
mahalöödutega. Nõnda käib vaarao ja tema hiilguse käsi, ütleb
Issand Jumal.”