9
Süüdlaste tapmine

1 Siis ta hüüdis mu kuuldes valju häälega, öeldes: „Tulge
 siia, linna nuhtlejad, ja igaühel olgu käes hävitusriist!” 

2 Ja vaata, kuus meest tuli Ülavärava poolt, mis on põhja
 poole, ja igaühel oli käes oma purustusriist; aga nende seas oli
 mees, linased riided seljas ja kirjutustarbed puusal; ja nad
 tulid ning asusid vaskaltari kõrvale. 

3 Ja Iisraeli Jumala auhiilgus tõusis keerubi pealt, mille
 peal ta oli, koja lävele ja hüüdis linaste riietega meest,
 kellel olid kirjutustarbed puusal. 

4 Ja Issand ütles temale: „Mine läbi linna, läbi
 Jeruusalemma, ja tee märk nende laubale, kes ohkavad ja
 ägavad jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!”  

5 Ja neile teistele ütles ta minu kuuldes: „Minge tema järel
 läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastagu ja ärge andke
 armu!  

6 Tapke sootuks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja
 naised, aga ärge puudutage ühtegi, kellel on märk küljes! Ja
 alustage minu pühamust!” Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes
 olid koja ees. 

7 Ja ta ütles neile: „Rüvetage koda ja täitke õued
 mahalöödutega! Minge!” Ja nad läksid välja ning alustasid linnas
 tapatööd. 

8 Aga kui nad olid maha löömas ja mina olin üksi jäänud, siis
 ma langesin silmili maha ja kisendasin ning ütlesin: „Oh Issand Jumal!
 Kas sa tahad hävitada kogu Iisraeli jäägi, et sa valad
 oma tulise viha Jeruusalemma peale?” 

9 Siis ta ütles mulle: „Iisraeli ja Juuda soo süü on
 väga suur; maa on täis veresüüd ja linn on täis õiguseväänamist,
 sest nad ütlevad: Issand on maa maha jätnud, Issand ei näe! 

10 Sellepärast minugi silm ei kurvasta ja ma ei anna armu. Ma
 panen nende eluviisid neile pea peale.” 

11 Ja vaata, linaste riietega mees, kellel olid
 kirjutustarbed puusal, tõi sõna, öeldes: „Ma tegin, nagu sa mind
 käskisid.” 

 «  eelmine  4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13  järgmine  »