18
Nägemus Paabeli langemisest

1 Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald,
 tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema
 hiilgusest. 

2 Ta hüüdis võimsa häälega:
 „Langenud, langenud on suur Paabel
 ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks
 ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks
 ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks
 ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks!
 

3 Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad
 ning temaga on hooranud maailma kuningad
 ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!”
 

4 Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat:
 „Tulge temast välja, mu rahvas,
 et te ei saaks tema pattude osaliseks
 ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!
 

5 Sest tema patud on ulatunud taevani
 ning Jumalale on tulnud meelde tema ülekohtused teod.
 

6 Makske temale kätte, nõnda nagu tema on kätte maksnud,
 ning tasuge temale kahevõrra tema tegude järgi;
 karikasse, mille ta on valanud täis, valage talle
 kahevõrra,
 

7 niipalju kui tema on iseennast ülistanud ja
 toretsenud,
 niisama palju andke temale piina ja leina!
 Tema ütleb oma südames:
 Ma istun kuningannana ega ole lesk
 ja ei saa iialgi näha leina.
 

8 Seepärast tulevad ühel päeval talle nuhtlused:
 surm ja lein ja nälg,
 ning ta põletatakse ära tulega,
 sest võimas on Issand Jumal,
 kes on mõistnud kohut tema üle.
 
 
 

9 Tema pärast hakkavad nutma ja halisema ilmamaa kuningad,
 kes temaga on hooranud ja toretsenud, kui nad näevad tema
 põlemise suitsu, 

10 seistes kartusest tema piina ees kaugel eemal ja hüüdes:
 „Häda, häda, suur linn,
 Paabel, võimas linn,
 sest üheainsa tunniga on tulnud su kohtumõistmine!”
 
 

11 Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest
 keegi ei osta kunagi enam nende kaupa: 

12 ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei
 peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei
 mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust
 eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või
 rauast või marmorist eset, 

13 ei kaneeli ega kardemoni, ei suitsutusrohte, mürri ega
 viirukit, ei veini ega õli, ei püülijahu ega nisu, ei veiseid ega lambaid, ei
 hobuseid ega tõldu, ei orje ega inimhingi.
  

14 Puuviljad, mida su hing himustas,
 on su käest kadunud
 ning kõik, mis särav ja läikiv,
 on su käest läinud kaotsi
 ning neid ei leita enam.
 
 

15 Nende asjadega kauplejad, kes on rikastunud selle linna
 varal, seisavad kartusest tema piina ees kaugel eemal, nuttes
 ja leinates:
  

16 „Häda, häda, suur linn,
 riietatud peenlinasesse
 ja purpurisse ja erepunasesse
 ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega,
 sest üheainsa tunniga on ära rüüstatud nii suur rikkus!”
 
 

17 Kõik tüürimehed ja laevnikud ja kõik meremehed
 ja kõik, kes merel sõidavad, seisid kaugel eemal 

18 ja kisendasid, kui nad nägid ta põlemise suitsu: „Kes on
 selle suure linna sarnane?” 

19 Nad puistasid põrmu oma pea peale ning kisendasid nuttes
 ja leinates:
 „Häda, häda, suur linn,
 kus on rikastunud kõik,
 kellel oli laevu merel -
 üheainsa tunniga on ta rüüstatud!”
 

20 Rõõmusta tema pärast, taevas,
 ning pühad ja apostlid ja prohvetid,
 sest Jumal on teie kaebuse mõistnud tema kanda!”
 
 
 

21 Ja üks võimas ingel tõstis kivi otsekui suure
 veskikivi ning viskas selle merre, hüüdes:
 „Nõnda visatakse suur linn Paabel äkitselt ära
 ning teda ei leita enam!
 

22 Ja kandlemängijate ja pillimeeste
 ja vileajajate ja pasunapuhujate häält
 ei kuulda sinu sees enam
 ja ühtegi mis tahes käsitöömeistrit
 ei leita enam sinu seest
 ning veskikivide mürinat
 ei kuulda enam sinu sees,
 

23 ja lambi valgust
 ei paista sinu sees enam
 ning peigmehe ja mõrsja häält
 ei kuulda enam sinu sees.
 Sest sinu kaupmehed olid ilmamaa ülikud
 ja sinu nõidusega on eksitatud kõik paganad,
 

24 ning sinust on leitud prohvetite ja pühade verd
 ja kõikide verd, kes on tapetud ilmamaal.”
 
 

 «  eelmine  13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22  järgmine  »