4
Nägemus taevasest jumalateenistusest

1 Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks,
 ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui
 pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab
 sündima pärast seda!” 

2 Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon,
 ja keegi istus troonil. 

3 See istuja oli sarnane jaspise- ja
 karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis
 sarnanes smaragdiga, 

4 ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil
 troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll
 ja peas kuldpärjad. 

5 Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid,
 ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala
 seitse vaimu. 

6 Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane.
 Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi
 eest ja tagant. 

7 Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli
 härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel
 ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane. 

8 Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi
 ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast:
 „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline,
 kes oli ja kes on ja kes tuleb!”
 
 
 

9 Iga kord, kui olevused andsid au ja austust ja tänu
 sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti, 

10 langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja
 ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti,
 ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes:
  

11 „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt
 võtma au ja austust ja väge,
 sest sina oled loonud kõik,
 kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!”
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »