2
Hoiatus erapoolikuse eest

1 Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse
 Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel! 

2 Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees
 säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas 

3 ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: „Sina istu
 siia paremale kohale!”, vaesele aga: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu
 jalajäri ette maha!” - 

4 kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks
 kohtumõistjaiks? 

5 Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed
 valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta
 on tõotanud neile, kes teda armastavad? 

6 Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja
 eks just nemad vea teid kohtuisse? 

7 Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle? 

8 Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust
 kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” 

9 Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja
 Seadus tunnistab teid üleastujaiks. 

10 Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab
 ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes. 

11 Sest see, kes ütles: „Sa ei tohi rikkuda abielu!”, ütles ka: „Sa ei
 tohi tappa!” Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled
 Seadusest üle astunud. 

12 Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle
 kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi. 

13 Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole
 halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks. 

Usu ja tegude ühtsusest

14 Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: „Mul on usk!”,
 aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa? 

15 Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu
 igapäevasest toidusest 

16 ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja
 sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks
 hädavajalikku - mis oleks sellest kasu? 

17 Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest
 surnud. 

18 Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.”
 Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan
 sulle usku oma tegudega. 

19 Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka
 kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust. 

20 Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta
 surnud? 

21 Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta
 oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? 

22 Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai
 täiuslikuks tegude kaudu. 

23 Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat
 ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.” 

24 Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja
 mitte ainult usust. 

25 Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks
 tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis
 ära teist teed mööda? 

26 Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on
 surnud ka usk ilma tegudeta. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5  järgmine  »