1 Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
2 „Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta
sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!”
3 Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks
alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis
sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda
silma alt ära.
4 Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes
suur torm ja näis, et laev hukkub.
5 Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad
heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga
Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas
sügavasti.
6 Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad
nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest
jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!”
7 Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime
teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku
ja liisk langes Joonale.
8 Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see
õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su
kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?”
9 Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat,
taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.”
10 Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: „Miks sa
seda tegid?” Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest
põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud.
11 Ja nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri
võiks meie poolest rahuneda?” Sest meri hakkas üha enam mässama.
12 Ja ta vastas neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb
meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu
pärast.”
13 Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei
suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama.
14 Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand,
ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära
pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule
meelepärane!”
15 Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere
raev.
16 Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid
Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.