1
Joona põgeneb Issanda eest

1 Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles: 
2 „Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta
 sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!” 

3 Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks
 alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis
 sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda
 silma alt ära. 

4 Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes
 suur torm ja näis, et laev hukkub. 

5 Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad
 heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga
 Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas
 sügavasti.  

6 Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad
 nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest
 jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!” 

7 Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime
 teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku
 ja liisk langes Joonale. 

8 Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see
 õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su
 kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?” 

9 Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat,
 taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.” 

10 Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: „Miks sa
 seda tegid?” Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest
 põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud. 

11 Ja nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri
 võiks meie poolest rahuneda?” Sest meri hakkas üha enam mässama. 

12 Ja ta vastas neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb
 meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu
 pärast.” 

13 Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei
 suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama. 

14 Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand,
 ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära
 pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule
 meelepärane!” 

15 Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere
 raev.  

16 Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid
 Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4  järgmine  »