2
Tänupalve kala kõhus

1 Aga Issand saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona
 oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd. 

2 Ja Joona palus Issandat, oma Jumalat, kala kõhus  
3 ja ütles:
 „Ma hüüdsin oma kitsikuses
 Issanda poole
 ja tema vastas mulle.
 Haua sisemuses hüüdsin ma appi
 ja sina kuulsid mu häält.
 

4 Sest sina heitsid mind sügavusse,
 merede südamesse;
 veevool ümbritses mind,
 kõik su vood ja su lained
 käisid minust üle.
 

5 Siis ma mõtlesin:
 Ma olen ära aetud
 su silma eest.
 Siiski ehk saan veel näha
 su püha templit!
 

6 Vesi ümbritses mind
 kõrist saadik,
 süvavesi piiras mind,
 mererohi mähkis mu pead.
 

7 Ma vajusin alla mägede alusteni,
 maa riivid sulgusid
 mu kohal igaveseks.
 Aga sina tõid mu elu hauast üles,
 Issand, mu Jumal!
 

8 Kui mu hing nõrkes mu sees,
 mõtlesin ma Issandale
 ja mu palve tuli sinu juurde
 su pühasse templisse.
 

9 Need, kes austavad
 tühje ebajumalaid,
 hülgavad oma osaduse.
 

10 Aga mina tahan ohverdada sinule
 tänulaulu kõlades.
 Mida olen tõotanud,
 seda täidan!
 Issanda käes on pääste!”
 
 

11 Siis Issand käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4  järgmine  »