8
Ai vallutamine

1 Ja Issand ütles Joosuale: „Ära karda ja ära kohku! Võta
 enesega kaasa kõik sõjamehed, asu teele ja mine üles Aisse.
 Vaata, ma annan su kätte Ai kuninga ja tema rahva, samuti tema
 linna ja maa. 

2 Talita Aiga ja selle kuningaga, nagu sa talitasid Jeerikoga
 ja selle kuningaga! Siiski, selle saak ja karjad riisuge
 endile! Pane varitsejad linna taha!” 

3 Ja Joosua asus teele, samuti kõik sõjamehed, et minna üles
 Aisse. Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat,
 ja saatis need öösel minema. 

4 Ja ta andis neile käsu, öeldes: „Vaadake, teil tuleb
 varitseda linna tagantpoolt. Ärge minge linnast väga kaugele ja
 olge kõik valmis!  

5 Mina ja kogu see rahvas, kes on koos minuga, läheneme
 linnale; ja kui nad tulevad välja meie vastu nagu eelmisel
 korral, siis me põgeneme nende eest. 

6 Nemad tulevad siis välja meile järele, kuni me oleme viinud
 nad linnast eemale, sest nad ütlevad: Nad põgenevad meie eest
 nagu eelmisel korral. Nõnda me põgeneme nende eest,  

7 aga teie tõuske varitsuspaigast ja vallutage linn, sest
 Issand, teie Jumal, annab selle teie kätte. 

8 Ja kui te olete linna vallutanud, siis süüdake linn tulega
 põlema! Tehke Issanda sõna peale! Vaata, ma olen andnud teile
 käsu.”  

9 Ja Joosua saatis nad minema ja nad läksid varitsuspaika
 ning asusid Peeteli ja Ai vahele, Aist lääne poole; aga Joosua
 viibis sel ööl rahva keskel. 

10 Ja Joosua tõusis hommikul vara ning luges rahva üle. Siis
 läksid tema ja Iisraeli vanemad rahva ees üles Ai poole. 

11 Ja kõik sõjamehed, kes olid koos temaga, läksid üles,
 lähenesid ning jõudsid linna ette; nad lõid leeri üles Aist
 põhja poole, nende ja Ai vahel oli org.  

12 Siis ta võttis ligi viis tuhat meest ning pani need
 varitsema Peeteli ja Ai vahele, linnast lääne poole. 

13 Nõnda seati rahvas üles, kogu leer, mis oli linnast põhja
 pool, ja järelvägi linnast lääne pool; Joosua aga viibis sel ööl
 orus. 

14 Kui Ai kuningas seda nägi, siis tema ja kogu ta rahvas
 ruttas ja valmistus varakult, ja linna mehed läksid seatud
 ajal sõtta Iisraeli vastu Araba poole; aga ta ei teadnud, et tal
 linna taga olid varitsejad. 

15 Ja Joosua ja kogu Iisrael laskis end neist lüüa ning nad
 põgenesid kõrbe poole. 

16 Siis hüüti kokku kõik linnas olev rahvas neid taga ajama;
 ja nad ajasid taga Joosuat, aga nõnda meelitati nad linnast
 eemale.  

17 Aisse ja Peetelisse ei jäänud ainsatki meest, kes ei olnud
 läinud Iisraelile järele; nad jätsid linna lahti ja ajasid
 Iisraeli taga. 

18 Siis Issand ütles Joosuale: „Siruta oda, mis sul käes on,
 Ai poole, sest ma annan selle su kätte!” Ja Joosua sirutas oda,
 mis tal käes oli, linna poole.  

19 Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid,
 niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna
 ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema. 

20 Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe,
 siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam
 jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes
 kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu. 

21 Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna
 vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi
 ja lõid Ai mehi, 

22 kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli
 keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid
 neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.  

23 Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta
 Joosua juurde. 

24 Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes,
 kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud
 mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda
 mõõgateraga.  

25 Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi,
 oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud, 

26 sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda
 oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud
 sootuks.  

27 Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele
 Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna. 

28 Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks
 kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani. 

29 Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike
 loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati
 linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on
 seal tänapäevani. 

Seaduse kordamine Eebali mäel

30 Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli
 Jumalale,  

31 nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi,
 nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata
 kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad
 ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid
 tänuohvreid.  

32 Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale
 ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud. 

33 Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja
 kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees,
 kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui
 pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe
 poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud
 Iisraeli rahvast õnnistada. 

34 Ja seejärel ta luges ette kõik Seaduse sõnad,
 õnnistuse ja needuse, kõik nõnda, nagu Seaduse raamatus oli
 kirjutatud.  

35 Ühtegi sõna kõigest, mida Mooses oli käskinud, ei jätnud
 Joosua lugemata kogu Iisraeli koguduse ning naiste, väetite
 laste ja võõraste ees, kes nendega kaasas käisid. 

 «  eelmine  3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12  järgmine  »