11
Juuda ja Jeruusalemm on tühistanud Issanda seaduse

1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles: 
2 „Kuulge selle seaduse sõnu ja rääkige Juuda meestele ja
 Jeruusalemma rahvale, 

3 ütle neile: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Neetud olgu
 mees, kes ei kuule selle seaduse sõnu, 

4 mille ma andsin teie vanemaile sel päeval, mil ma tõin nad
 ära Egiptusemaalt rauasulatusahjust, öeldes: Kuulake mu häält ja
 tehke kõigiti nõnda, nagu ma teid käsin, siis te olete minu
 rahvas ja mina olen teie Jumal, 

5 et kinnitada vannet, mille ma vandusin teie vanemaile: anda
 neile maa, mis voolab piima ja mett, nagu see tänapäeval ongi!”
 Ja mina vastasin ning ütlesin: „Aamen, Issand!” 

6 Ja Issand ütles mulle: „Kuuluta kõiki neid sõnu Juuda
 linnades ja Jeruusalemma tänavail ning ütle: Kuulge selle
 seaduse sõnu ja tehke nende järgi! 

7 Sest ma hoiatasin tõsiselt teie vanemaid sel päeval, kui ma
 tõin nad ära Egiptusemaalt, hoiatasin järelejätmatult kuni
 tänase päevani, öeldes: Kuulake minu häält! 

8 Aga nad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid igaüks
 oma kurja südame paadumuses; seepärast lasksin ma tulla nende peale kõik
 selle seaduse sõnad, mida ma olin käskinud täita, aga mida nad
 ei täitnud.” 

9 Ja Issand ütles mulle: „Juuda meeste ja Jeruusalemma
 rahva hulgas on avastatud vandenõu. 

10 Nad on pöördunud tagasi oma esiisade süütegude juurde, kes
 tõrkusid kuulamast mu sõna, ja nad on käinud teiste jumalate
 järel neid teenides; Iisraeli sugu ja Juuda sugu on tühistanud
 mu seaduse, mille ma olin andnud nende vanemaile. 

11 Seepärast ütleb Issand nõnda: Vaata, ma toon neile
 õnnetuse, millest neil pole pääsu; ja kui nad kisendavad minu
 poole, siis ma ei kuule neid. 

12 Kui siis Juuda linnad ja Jeruusalemma elanikud lähevad ja
 kisendavad jumalate poole, kellele nad on suitsutanud, siis need
 küll ei suuda neid päästa nende õnnetuse ajal. 

13 Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda!
 Ja nõnda palju kui Jeruusalemmas on tänavaid, olete te
 püstitanud altareid häbile, suitsutusaltareid Baalile! 

14 Sina ära palu selle rahva eest, ära tee nende pärast
 kisa ega palvet, sest mina ei kuule, kui nad
 hüüavad mind oma õnnetuse pärast appi!
  

15 Mida teeb mu armsam minu kojas?
 Sepitseb riukaid?
 Kas tõotused ja pühitsetud liha
 võiksid ära viia su süü,
 et sa nende läbi pääseksid?
 

16 Haljaks õlipuuks,
 ilusaks, kauniviljaliseks
 nimetas sind Issand;
 aga raginal
 süütab ta tule selle külge
 ja selle oksad muutuvad kõlbmatuks.
 
 
 

17 Ja vägede Issand, kes sind on istutanud, rääkis sinule
 tulevasest õnnetusest Iisraeli soo ja Juuda soo häbitegude pärast,
 mida nad on teinud, et Baalile suitsutades mind ärritada.” 

Vandenõu Jeremija vastu

18 Ja Issand ilmutas mulle ning ma sain teada; siis näitasid
 sa mulle nende tegusid. 

19 Mina olin nagu süütu talleke, keda viiakse tappa,
 ega teadnud, et nad mu vastu mõtteid mõlgutasid: „Hävitagem puu
 koos ta viljaga ja raiugem ta ära elavate maalt, et ta nimegi
 enam ei meenutataks!”
  

20 Aga vägede Issand on õiglane kohtumõistja,
 kes katsub läbi neerud ja südame.
 Lase mind näha, et sa neile kätte tasud,
 sest ma olen oma riiuasja sinule avaldanud!
 
 

21 Seepärast ütleb Issand nõnda Anatoti meeste kohta, kes
 püüavad mu hinge ja ütlevad: „Sina ära ennusta Issanda nimel, et
 sa ei sureks meie käe läbi!”, 

22 seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Vaata, ma nuhtlen
 neid: noored mehed surevad mõõga läbi, nende pojad ja tütred
 surevad nälga. 

23 Neist ei jää järele jääkigi, sest ma toon Anatoti meestele
 nende karistusaastal õnnetuse. 

 «  eelmine  6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15  järgmine  »