13
Tähendamissõna rikutud vööst

1 Issand ütles mulle nõnda: „Mine ja osta enesele linane vöö
 ja pane see niuete ümber, aga ära vii seda vette!” 

2 Ja ma ostsin Issanda sõna peale vöö ning panin selle
 enesele niuete ümber. 

3 Siis tuli Issanda sõna mulle teist korda; ta ütles: 
4 „Võta vöö, mille sa ostsid, mis sul niuete ümber on, ja
 võta kätte ning mine Frati jõe äärde ja peida see seal
 kaljulõhesse!”  

5 Ja ma läksin ning peitsin selle Frati jõe äärde, nagu
 Issand mind oli käskinud. 

6 Ja kui hea tükk aega oli möödunud, ütles Issand mulle:
 „Võta kätte, mine Frati jõe äärde ja võta sealt vöö, mille ma
 sind käskisin sinna peita!” 

7 Siis ma läksin Frati jõe äärde ja kaevasin ning võtsin vöö
 paigast, kuhu ma selle olin peitnud, ja vaata, vöö oli rikutud,
 see ei kõlvanud kuhugi. 

8 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
9 „Nõnda ütleb Issand: Selsamal kombel ma hävitan Juuda
 kõrkuse ja Jeruusalemma kõrkuse, mis on suur. 

10 See paha rahvas, kes ei taha mu sõna kuulda, kes elab oma
 südame paadumuses ja käib teiste jumalate järel, et neid teenida
 ja kummardada, saab selle vöö sarnaseks, mis ei kõlba kuhugi. 

11 Sest nagu vöö kinnitub mehe niudeil, nõnda ma kinnitasin
 enesele kogu Iisraeli soo ja kogu Juuda soo, ütleb Issand, et
 nad oleksid mulle rahvaks, kuulsuseks, kiituseks ja ehteks; aga
 nad ei kuulanud. 

Tähendamissõna täidetud kruusist

12 Seepärast ütle neile see sõna: Nõnda ütleb Issand,
 Iisraeli Jumal: Iga kruus täidetakse veiniga. Ja kui nad sulle
 ütlevad: Kas me tõesti ise ei tea, et iga kruus täidetakse
 veiniga?,  

13 siis vasta neile: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma täidan
 joomauimaga kõik selle maa elanikud, kuningad, kes istuvad
 Taaveti aujärjel, preestrid, prohvetid ja kõik Jeruusalemma
 elanikud,  

14 ja ma purustan nad üksteise vastu, isad ja pojad üheskoos,
 ütleb Issand. Mina ei tunne kaasa, ei kurvasta ega halasta,
 nõnda et jätaksin nad hävitamata. 

Juudat ähvardab vangipõli
15 Kuulge ja kuulatage, ärge suurustage,
 sest Issand on rääkinud!
 

16 Andke au Issandale, oma Jumalale,
 enne kui saabub pimedus
 ja enne kui teie jalad hämaruses
 puutuvad vastu mägesid!
 Te ootate küll valgust,
 aga tema teeb selle surmavarjuks,
 muudab pilkaseks pimeduseks.
 

17 Aga kui te ei võta seda kuulda,
 siis mu hing nutab salajas
 teie kõrkuse pärast:
 nutab kibedasti
 ja mu silmist voolavad pisarad,
 et Issanda kari viiakse vangi.
 
 

18 Ütle kuningale ja kuningannale:
 „Istuge alamale,
 sest teie tore kroon
 on langenud teil peast!”
 

19 Lõunamaa linnad on suletud
 ja avajat ei ole.
 Kogu Juuda viiakse vangi,
 viiakse vangi tervenisti.
 

20 Tõstke oma silmad üles ja vaadake,
 kuidas nad tulevad põhja poolt!
 Kus on kari, mis sulle oli antud,
 su ilusad kitsed ja lambad?
 

21 Mis sa siis ütled,
 kui ta paneb sulle valitsejaiks need,
 keda sa ise harjutasid enesele armukesteks?
 Küllap sind valdavad valud
 otsekui sünnitajat naist.
 

22 Ja kui sa mõtled oma südames:
 „Mispärast see juhtub mulle?”,
 siis sinu suure süü pärast
 tõstetakse üles su hõlmad,
 su kannad saavad tunda vägivalda.
 

23 Kas etiooplane saab muuta oma nahka
 või panter oma täppe?
 Sel juhul saaksite head teha ka teie,
 kes olete harjunud kurja tegema.
 

24 Ma pillutan teid
 nagu lendlevaid kõrsi kõrbe tuules.
 

25 See on sinu liisk,
 sinu mõõdetud osa minult,
 ütleb Issand,
 sest sa oled unustanud minu
 ja oled lootnud vale peale.
 

26 Nõnda minagi tõstan üles su hõlmad
 su näo peale,
 et nähtaks su häbi,
 

27 su abielurikkumist ja su hirnumist,
 su häbiväärset kõlvatust.
 Välja küngastel olen ma näinud
 su jäledusi.
 Häda sulle, Jeruusalemm!
 Ei sina saa puhtaks!
 Kui kaua see veel kestab?”
 

 «  eelmine  8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17  järgmine  »