15
Issanda otsus oma rahva nuhtlemiseks

1 Ja Issand ütles mulle:
 Isegi kui Mooses ja Saamuel
 seisaksid minu ees,
 ei oleks mu hing siiski mitte
 selle rahva poolt.
 Aja nad minu eest,
 et nad läheksid ära.
 

2 Ja kui nad sinult küsivad:
 „Kuhu me peame minema?”,
 siis vasta neile:
 Issand ütleb nõnda:
 Kes surma, see surma,
 kes mõõga ette, see mõõga ette,
 kes nälja kätte, see nälja kätte,
 kes vangi, see vangi.
 
 
 

3 Ja ma panen neile peale nelja liiki nuhtlusi, ütleb Issand:
 mõõga tapma, koerad lohistama, taeva linnud ja maa loomad sööma
 ja hävitama. 

4 Ja ma panen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa
 peal Juuda kuninga Manasse, Hiskija poja pärast, selle pärast,
 mis ta Jeruusalemmas tegi.
  

5 Sest kes annaks sulle armu, Jeruusalemm,
 või kes trööstiks sind?
 Või kes küll põikaks kõrvale,
 et küsida su käekäigu järele?
 

6 Sina oled mu hüljanud, ütleb Issand,
 ja oled taganenud;
 seepärast ma sirutan oma käe su vastu
 ja hävitan sinu,
 ma olen tüdinud järele andmast.
 

7 Mina viskan neid visklabidaga
 maa väravais;
 mina teen lastetuks,
 mina hukkan oma rahva,
 kui nad ei pöördu oma teedelt.
 

8 Mul on siis nende lesknaisi
 rohkem kui liiva mere ääres;
 mina toon noorukite ema kallale
 päise päeva ajal rüüstaja,
 paiskan äkitselt ta peale
 ärevust ja hirmu.
 

9 See, kes sünnitas seitse,
 närbub, vaagub hinge;
 tema päike loojub,
 kui alles on päev,
 ta häbeneb ja jääb häbisse.
 Ja mis neist üle jääb,
 selle ma annan mõõga kätte,
 nende vaenlaste ees,
 ütleb Issand.
 

Jeremija kaebus

10 „Häda mulle, ema,
 et sa sünnitasid minu,
 riiaka ja tülika mehe
 kogu maale!
 Ei ole ma võlausaldaja ega võlgnik,
 ometi sajatavad mind kõik.
 

11 Issand ütles:
 Küll ma vabastan su hea jaoks,
 küll ma panen vaenlase anuma sind
 õnnetuse ajal ja häda ajal.”
 

12 „Kas murdub raud,
 põhjamaine raud ja vask?
 

13 Sinu varanduse ja tagavarad
 annan ma ilma hinnata saagiks
 kõigi su pattude pärast
 ja kõigis su paigus.
 

14 Ma panen sind teenima su vaenlasi
 maal, mida sa ei tunne,
 sest mu vihatuli on süttinud -
 see põleb teie kohal.”
 

Issanda tõotus Jeremijale
15 „Sina tead seda.
 Issand, pea mind meeles
 ja kanna hoolt minu eest,
 tasu kätte minu eest
 mu tagakiusajaile!
 Oma suures kannatlikkuses
 ära võta mind ära,
 mõtle, et ma sinu pärast
 kannan teotust!
 

16 Kui leidus su sõnu,
 siis ma neelasin neid
 ja su sõna oli mulle
 lustiks ja südamerõõmuks,
 sest mulle on pandud sinu nimi,
 Issand, vägede Jumal.
 

17 Ei ole ma istunud naerjate killas
 ega ole ma ilutsenud;
 sinu käe pärast olen ma istunud üksinda,
 sest sa oled mu täitnud oma sajatusega.
 

18 Mispärast on mu valu nii püsiv
 ja mu haav ravimatu?
 See ei taha paraneda.
 Oh häda!
 Sa oled mulle nagu kahanev oja,
 nagu vesi, mis ei jää püsima.”
 
 

19 Selle peale ütleb Issand nõnda:
 „Kui sa pöördud, siis ma lasen sind
 jälle seista mu palge ees.
 Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest,
 siis sa oled otsekui minu suu.
 Nemad pöörduvad siis sinu poole,
 aga sina ei pöördu nende poole.
 

20 Ja mina teen sind kindlaks vaskmüüriks
 selle rahva vastu;
 kui nad võitlevad sinu vastu,
 siis nad ei võida sind,
 sest mina olen sinuga,
 et sind aidata ja päästa,
 ütleb Issand.
 

21 Ja ma päästan sind kurjade käest
 ning lunastan vägivallavalitsejate pihust.”
 

 «  eelmine  10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19  järgmine  »