16
Karistused ja armu tõotus

1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
2 „Ära võta enesele naist ja ärgu olgu sul siin paigas poegi
 ega tütreid! 

3 Sest nõnda ütleb Issand poegade ja tütarde kohta, kes
 sünnivad siin paigas, ja nende emade kohta, kes neid sünnitavad,
 ja nende isade kohta, kes neid sigitavad siin maal: 

4 Nad surevad surmahaigustesse, neid ei leinata ja neid ei
 maeta, nad jäävad maale sõnnikuks. Nad hukkuvad mõõga ja nälja
 läbi ning nende laibad saavad taeva lindude ja maa
 loomade roaks.  

5 Sest Issand ütleb nõnda: Ära mine leinakotta, ära käi
 kurtmas ja ära tunne neile kaasa, sest mina võtan sellelt
 rahvalt oma rahu, armu ja halastuse, ütleb Issand. 

6 Ja nad surevad, niihästi suured kui väikesed siin maal,
 neid ei maeta ega peeta neile leinakaebust, ja ükski ei lõika
 enesele märke ega aja pead paljaks nende pärast. 

7 Ei murta neile leinaleiba lohutuseks surnu pärast ega
 joodeta neid troostikarikast nende isa ja ema pärast. 

8 Ära mine peomajja koos nendega istuma, sööma ja jooma! 
9 Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma
 lõpetan siit paigast teie silme ees ja teie päevil lustihääle ja
 rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle. 

10 Ja kui sa kuulutad sellele rahvale kõiki neid sõnu ja
 nemad küsivad sinult: „Mispärast räägib Issand meile kogu
 sellest suurest õnnetusest ja mis on meie süü ja patt, mida me
 oleme teinud Issanda, oma Jumala vastu?”, 

11 siis vasta neile: Sellepärast et teie vanemad jätsid minu
 maha, ütleb Issand, ja läksid teiste jumalate järele ja teenisid
 ning kummardasid neid, jätsid minu maha ega pidanud minu
 Seadust.  

12 Teie aga olete teinud halvemini kui teie vanemad, sest
 vaata, te käite igaüks oma kurja südame paadumuses mind kuulda
 võtmata. 

13 Sellepärast ma paiskan teid sellelt maalt maale, mis on
 tundmatu teile ja teie vanemaile, ja te teenite seal teisi
 jumalaid päevad ja ööd, sest mina ei anna teile armu. 

14 Ometi, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, kui enam ei
 öelda: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära
 Egiptusemaalt”,  

15 vaid: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed
 ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud.”
 Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende
 vanemaile. 

16 Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Issand,
 et nood püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide
 järele, et nood kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt
 künkailt ning kaljulõhedest. 

17 Sest minu silmad on kõigi nende teede peal, nad ei ole
 minu eest varjul ja nende süü ei ole peidetud mu silme eest. 

18 Aga esmalt tasun ma kahekordselt nende süü ja patu,
 sellepärast et nad on teotanud minu maad oma põlastusväärsete
 ebajumalate laipadega ja on täitnud mu pärisosa oma
 jäledustega.
  

19 Issand, mu tugevus ja varjupaik,
 mu pelgupaik hädaajal.
 Sinu juurde tulevad rahvad
 maa äärtest ja ütlevad:
 „Meie vanemail oli pärisosaks
 ainult vale, tühised ebajumalad,
 ja nende hulgas ei olnud ühtegi,
 kellest oleks olnud kasu.”
 

20 Kas saab inimene valmistada
 enesele jumalaid?
 Need ju ei olegi jumalad!
 
 

21 Seepärast, vaata, nad saavad tunda,
 seekord ma annan neile tunda
 oma kätt ja oma väge,
 et nad teaksid,
 et minu nimi on Issand.
 

 «  eelmine  11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20  järgmine  »