22
Ennustused Juuda kuningatele

1 Nõnda ütleb Issand: „Mine alla Juuda kuningakotta ja ütle
 seal need sõnad, 

2 räägi: Kuule Issanda sõna, Juuda kuningas, kes sa istud
 Taaveti aujärjel, sina ja su sulased ja su rahvas, kes te tulete
 sisse neist väravaist! 

3 Nõnda ütleb Issand: Tehke õigust ja olge õiglased ning
 päästke riisutu rõhuja käest; ärge vaevake, ärge tehke liiga
 võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, ja ärge valage siin
 paigas süütut verd! 

4 Sest kui te tõesti teete selle sõna järgi, siis tulevad
 selle koja väravaist sisse kuningad, kes istuvad Taaveti
 aujärjele, vankreis ja hobuste seljas sõites, nemad ise, nende
 sulased ja rahvas. 

5 Aga kui te ei kuula neid sõnu, siis ma olen vandunud
 iseeneses, ütleb Issand, et see koda lõhutakse maha. 

6 Sest Issand ütleb Juuda kuningakoja kohta nõnda:
 Sina oled olnud mulle nagu Gilead,
 Liibanoni tipp.
 Aga ma teen sind tõesti kõrbeks,
 elaniketa linnaks.
 

7 Ma pühitsen su kallale hävitajad,
 igamehe oma tööriistaga:
 nad raiuvad maha su valitud seedrid
 ja viskavad tulle.
 
 
 

8 Kui siis sellest linnast möödub palju rahvaid ja nad
 küsivad üksteiselt: Miks on Issand selle suure linnaga nõnda
 talitanud?,  

9 siis vastatakse: Sellepärast, et nad hülgasid Issanda, oma
 Jumala lepingu ja kummardasid teisi jumalaid ja teenisid neid.
  

10 Ärge nutke surnu pärast
 ja ärge haletsege teda,
 vaid nutke parem selle pärast,
 kes läheb ära,
 sest tema ei tule enam tagasi
 ega saa näha oma sünnimaad!
 
 
 

11 Sest nõnda ütleb Issand Juuda kuninga Sallumi, Joosija
 poja kohta, kes valitses oma isa Joosija asemel, kes läks ära
 siit paigast: Tema ei tule enam siia tagasi, 

12 vaid paika, kuhu ta vangi viidi, ta sureb ja ta ei saa
 enam näha seda maad.
  

13 Häda sellele,
 kes ehitab oma koja ebaõiglusega
 ja oma ülakambrid ülekohtuga,
 kes paneb oma ligimese palgata orjama
 ega anna temale ta tasu,
 

14 kes ütleb:
 Ma ehitan enesele ruumika koja,
 avarad ülakambrid,
 raiudes aknad,
 vooderdades seedritega
 ja võõbates punase värviga.
 

15 Kas sa selleks oled kuningas,
 et hoobelda seedritega?
 Eks sinu isagi söönud ja joonud,
 aga ometi tegi ta õigust
 ja oli õiglane.
 Siis oli tal hea põli.
 

16 Ta mõistis õigust viletsale ja vaesele,
 ja siis oli tal hea.
 Eks see tähenda minu tundmist?
 ütleb Issand.
 

17 Aga sinu silmad ja su süda
 ei näe muud kui omakasu,
 kuidas valada süütut verd
 ning teostada vägivalda ja rõhumist.
 
 
 

18 Sellepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi, Joosija
 poja kohta nõnda:
 Tema pärast ei leinata:
 „Oh, mu vend!” või: „Oh, õde!”
 Tema pärast ei leinata:
 „Oh, isand!” või: „Oh, kõrgeausus!”
 

19 Teda maetakse nagu eeslit,
 lohistatakse ja visatakse kaugele
 Jeruusalemma väravaist.
 
 

20 Mine üles Liibanonile ja hüüa,
 tõsta häält Baasanis!
 Ja hõika Abarimist,
 sest kõik su armukesed
 on purustatud!
 

21 Ma rääkisin sulle su heas põlves,
 aga sa vastasid:
 „Ma ei taha kuulda!”
 See on noorusest peale olnud su viis,
 et sa ei ole kuulanud mu häält.
 

22 Tuul karjatab kõiki su karjaseid
 ja su armukesed lähevad vangi.
 Küll sa siis tunned häbi ja piinlikkust
 kõige oma kurjuse pärast.
 

23 Sina, kes elad Liibanonil,
 pesitsed seedritel,
 kuidas sa küll siis oigad,
 kui sulle tulevad vaevused,
 valud otsekui sünnitajal.
 
 

24 Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, isegi kui Juuda
 kuningas Konja, Joojakimi poeg, oleks pitserisõrmuseks mu
 paremas käes - siiski kisuksin ma su sealt ära 

25 ja annaksin su nende kätte, kes püüavad su hinge, ja
 nende kätte, kelle ees sa hirmu tunned: Paabeli kuninga
 Nebukadnetsari ja kaldealaste kätte. 

26 Ja ma paiskan sinu ja su ema, kes sinu on sünnitanud,
 teisele maale, kus te ei ole sündinud, ja te surete seal. 

27 Aga maale, kuhu nende hing igatseb tagasi minna, sinna nad
 tagasi ei saa. 

28 On siis see mees, Konja, mõni tühine asi, mis
 purustatakse, või astja, mis ei kõlba kellelegi? Mispärast
 paisati minema tema ja ta sugu, ja heideti maale, mida nad ei
 tundnud?  

29 Maa, maa, maa, kuule Issanda sõna! 
30 Nõnda ütleb Issand: Pange kirja see mees kui lastetu, kui
 mees, kellel oma elupäevil ei ole õnne; sest mitte ühelgi tema
 soost ei õnnestu istuda Taaveti aujärjele ja jälle valitseda
 Juudas.  

 «  eelmine  17 , 18 , 19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26  järgmine  »