25
Juudat ootab vangipõlv

1 Sõna, mis Jeremijale tuli kogu Juuda rahva kohta Juuda
 kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal, see on Paabeli
 kuninga Nebukadnetsari esimesel aastal, 

2 mis prohvet Jeremija rääkis kogu Juuda rahva ja kõigi
 Jeruusalemma elanike kohta, öeldes: 

3 „Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast
 aastast alates kuni tänase päevani, nende kahekümne kolme aasta
 jooksul on mulle tulnud Issanda sõna ja ma olen teile rääkinud
 ja rääkinud, aga teie ei ole kuulanud. 

4 Ja Issand on läkitanud teie juurde kõik oma sulased
 prohvetid, on läkitanud lakkamatult, aga teie ei ole kuulanud
 ega ole pööranud oma kõrva kuulma, 

5 kui ta ütles: Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja
 oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Issand
 on andnud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti! 

6 Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja
 kummardades, ja ärge pahandage mind oma kätetööga, siis ma ei tee
 teile kurja! 

7 Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Issand, vaid pahandasite
 mind oma kätetööga õnnetuseks teile enestele. 

8 Seepärast ütleb vägede Issand nõnda: Kuna te ei võtnud
 kuulda mu sõnu, 

9 vaata, siis ma toon kõik põhjamaa suguvõsad, ütleb Issand,
 ja läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, oma
 sulasele, ja toon nemad selle maa ja ta elanike vastu, ja kõigi
 nende ümberkaudsete rahvaste vastu. Ja ma hävitan nad ning teen
 nad jubeduseks ja pilkealuseks ning igavesteks
 varemeteks. 

10 Ja ma kaotan nende keskelt lustihääle ja rõõmuhääle,
 peigmehe hääle ja pruudi hääle, käsikivi mürina ja lambivalguse. 

11 Kogu see maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad
 orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat. 

12 Aga kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen
 Paabeli kuningat ja seda rahvast, ütleb Issand, nende süüteo
 pärast, ja kaldealaste maad, tehes selle igavesti lagedaks. 

13 Ma lasen täide minna kõik oma sõnad, mis ma olen rääkinud
 selle maa kohta, kõik, mis on kirjutatud sellesse raamatusse, kõik,
 mis Jeremija on prohvetlikult kuulutanud kõigi rahvaste kohta.  

14 Sest ka nemad peavad orjama paljusid rahvaid ja suuri
 kuningaid, ja ma tasun neile nende tegude ja kätetöö järgi! 

Issanda vihakarikas rahvastele

15 Sest Issand, Iisraeli Jumal, ütles mulle nõnda: Võta see
 vihaveini karikas minu käest ja jooda sellega kõiki rahvaid,
 kelle juurde ma sind läkitan, 

16 et nad jooksid ja tuiguksid ning hulluksid mõõga ees,
 mille ma läkitan nende sekka! 

17 Ja ma võtsin karika Issanda käest ning jootsin kõiki
 rahvaid, kelle juurde Issand mind läkitas: 

18 Jeruusalemma ja Juuda linnu, selle kuningaid ja vürste, et
 teha nad varemeiks, jubeduseks, pilkealuseks ja
 needuseks, nagu see tänapäeval on; 

19 vaaraod, Egiptuse kuningat, ja tema sulaseid ja vürste ja
 kogu ta rahvast; 

20 ja kõike segarahvast ja kõiki Uusimaa kuningaid ja kõiki
 vilistite maa kuningaid ja Askeloni, Assat, Ekroni, ja neid, kes on
 Asdodis alles jäänud; 

21 Edomit, Moabit ja ammonlasi;  
22 ja kõiki Tüürose kuningaid ja kõiki Siidoni kuningaid ja
 saarte kuningaid teiselt poolt merd; 

23 ja Dedanit, Teemat, Buusi ja kõiki, kellel on pügatud
 oimud;  

24 ja kõiki Araabia kuningaid ja kõiki kõrbes elava segarahva
 kuningaid;  

25 ja kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami kuningaid ja kõiki
 Meedia kuningaid; 

26 ja kõiki põhjamaa kuningaid ligidalt ja kaugelt üksteise
 järel, ja kõiki maailma kuningriike, mis maa peal on. Ja nende
 järel peab jooma Seesaki kuningas. 

27 Ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal:
 Jooge ja joobuge, oksendage ja langege maha ja ärge tõuske enam
 mõõga ees, mille ma läkitan teie sekka! 

28 Aga kui nad tõrguvad karikat joomiseks su käest vastu
 võtmast, siis ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Te peate
 jooma!  

29 Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi,
 alustan ma õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis
 karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga
 kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Issand! 

30 Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja
 ütle neile:
 Issand müristab kõrgusest
 ja toob oma pühast eluasemest
 kuuldavale oma hääle.
 Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal,
 kõigi maa elanike vastu kostab
 otsekui viinamarjatallajate hüüd.
 

31 Mürin jõuab maailma ääreni,
 sest Issandal on rahvastega riid,
 ta käib kohut kõigiga:
 ta annab õelad mõõga kätte,
 ütleb Issand.
 

32 Nõnda ütleb vägede Issand:
 Vaata, õnnetus käib rahvast rahvani
 ja suur torm tõuseb maa viimastest äärtest.
 

33 Ja sel päeval on Issanda mahalööduid
 maa äärest ääreni.
 Neid ei leinata
 ja neid ei koristata ega maeta,
 nad jäävad maa peale sõnnikuks.
 

34 Ulguge, karjased, ja kisendage,
 püherdage, karja isandad,
 sest päevad on täis,
 et teid tappa ja pillutada,
 ja te langete nagu hinnaline astja!
 

35 Siis kaob karjastel varjupaik
 ja karja isandail pakkupääs.
 

36 Kuule! Karjaste hädakisa
 ja karja isandate hala!
 Sest Issand laastab nende karjamaad
 

37 ja vaiksed vainud muutuvad elutuks
 Issanda vihalõõma ees.
 

38 Otsekui oleks noor lõvi
 jätnud oma padriku:
 sest nende maa muutub õudseks
 hävitaja mõõga ja tema vihalõõma ees.”
 

 «  eelmine  20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29  järgmine  »