26
Jeremija kõneleb templis

1 Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja valitsemise alguses
 tuli see sõna Issandalt, kes ütles: 

2 „Nõnda ütleb Issand: Seisa Issanda koja õues ja räägi kõigi
 Juuda linnade elanike kohta, kes tulevad Issanda kotta kummardama, kõik
 need sõnad, mis ma sind olen käskinud neile rääkida ilma sõnagi
 ära jätmata! 

3 Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt
 ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende
 kurjade tegude pärast. 

4 Ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand: Kui te ei kuula mind, et
 käiksite mu Seaduse järgi, mille ma teile olen andnud, 

5 et kuulaksite mu sulaste, prohvetite sõnu, keda ma teie
 juurde olen läkitanud ja läkitanud, aga keda te ei ole kuulanud, 

6 siis ma talitan selle kojaga nagu Siiloga ja teen selle
 linna sajatamissõnaks kõigile maa rahvaile.” 

7 Ja preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas kuulsid Jeremijat
 rääkivat neid sõnu Issanda kojas. 

8 Ja kui Jeremija oli rääkinud lõpuni kõik, mis Issand oli
 käskinud rääkida kogu rahvale, siis preestrid ja prohvetid ja
 kogu rahvas võtsid ta kinni, öeldes: „Sa pead surema! 

9 Mispärast sa kuulutad Issanda nimel ja ütled: See koda saab
 Siilo sarnaseks ja see linn jääb tühjaks, kus ei ole elanikke?”
 Ja kogu rahvas Issanda kojas kogunes Jeremija vastu. 

10 Kui Juuda vürstid kuulsid neid sõnu, siis nad läksid
 kuningakojast üles Issanda kotta ja istusid Issanda templi uue värava
 suhu.  

11 Ja preestrid ja prohvetid rääkisid vürstidele ja kogu
 rahvale, öeldes: „See mees on surma väärt, sest ta on
 prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta, nagu te oma kõrvaga
 olete kuulnud.” 

12 Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale,
 öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle
 koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud. 

13 Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake
 Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida
 ta teile on tõotanud. 

14 Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie
 silmis on hea ja õige! 

15 Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis
 tõmbate süütu vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale,
 sest Issand on tõesti läkitanud mind teie juurde, et ma räägiksin
 teie kõrvu kõik need sõnad!” 

16 Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja
 prohvetitele: „See mees ei ole surma väärt, sest ta on
 meile rääkinud Issanda, meie Jumala nimel.” 

17 Ja mehed maa vanemate hulgast tõusid ning rääkisid tervele
 rahvakogule, öeldes: 

18 „Miika, moorastlane, kuulutas prohvetlikult Juuda kuninga
 Hiskija päevil ja rääkis kogu Juuda rahvale, öeldes:
 „Nõnda ütleb vägede Issand:
 Siion küntakse põlluks,
 Jeruusalemm muutub varemeiks
 ja templimägi võsastunud künkaks.”
 
 
 

19 Kas Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda tema sellepärast
 kohe surmasid? Eks ta kartnud Issandat ja leevendanud Issanda
 palet, nõnda et Issand kahetses õnnetust, mida ta neile oli
 tõotanud? Ja meie peaksime valmistama oma hingedele selle suure
 õnnetuse!”  

20 Aga oli ka keegi mees Uurija, Semaja poeg
 Kirjat-Jearimist, kes Issanda nimel prohvetlikult kuulutas, ja
 tema kuulutas selle linna ja maa kohta kõigiti sarnaselt
 Jeremija sõnadega. 

21 Aga kui kuningas Joojakim ja kõik ta ihukaitsjad ja kõik
 vürstid kuulsid tema sõnu, siis püüdis kuningas teda surmata;
 aga Uurija kuulis sellest, kartis ja põgenes ning jõudis
 Egiptusesse.  

22 Siis kuningas Joojakim läkitas Egiptusesse mehed:
 Elnatani, Akbori poja, ja mehi koos temaga. 

23 Ja need tõid Uurija Egiptusest tagasi ning viisid ta kuningas
 Joojakimi ette; ja kuningas lõi ta mõõgaga maha ning viskas ta
 laiba lihtrahva hauda. 

24 Aga Jeremijaga oli Ahikami, Saafani poja käsi,
 nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata. 

 «  eelmine  21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30  järgmine  »