37
Jeremija vangistamine

1 Ja Konja, Joojakimi poja asemel sai kuningaks Sidkija,
 Joosija poeg, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar pani
 Juudamaale kuningaks. 

2 Aga ei tema ega ta sulased ega maa rahvas võtnud kuulda
 Issanda sõnu, mis ta rääkis prohvet Jeremija läbi. 

3 Kord läkitas kuningas Sidkija Jehukali, Selemja poja, ja
 preester Sefanja, Maaseja poja, prohvet Jeremijale ütlema: „Palu
 ometi meie eest Issandat, meie Jumalat!” 

4 Jeremija käis siis alles rahva keskel siia ja sinna, sest
 veel ei olnud teda vangikotta pandud. 

5 Aga Egiptusest oli välja tulnud vaarao sõjavägi; ja kui
 kaldealased, kes piirasid Jeruusalemma, kuulsid neist sõnumeid,
 siis nad läksid ära Jeruusalemma alt. 

6 Ja prohvet Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles: 
7 „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge nõnda Juuda
 kuningale, kes teid läkitas minu juurde mind küsitlema: Vaata,
 vaarao sõjavägi, kes tuli teile appi, läheb tagasi oma maale,
 Egiptusesse.  

8 Ja kaldealased tulevad tagasi ning sõdivad selle linna
 vastu, ja nad vallutavad selle ning põletavad tulega. 

9 Nõnda ütleb Issand: Ärge petke iseendid, mõeldes:
 Kaldealased lähevad kindlasti ära meie kallalt! Sest nad ei
 lähe.  

10 Kuigi te lööksite kogu kaldealaste sõjaväge, kes sõdib
 teie vastu, ja neist jääksid järele ainult haavatud mehed,
 tõuseksid nad ometi püsti, igaüks oma telgis, ja põletaksid selle
 linna tulega maha.” 

11 Aga kui kaldealaste sõjavägi oli ära läinud Jeruusalemma
 alt vaarao sõjaväe pärast, 

12 läks Jeremija Jeruusalemmast välja, et minna Benjamini
 maale osa saama sealsest pärisosa jaotusest rahva keskel. 

13 Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis oli seal
 vahtkonnaülem, Jirija nimi, Hananja poja Selemja poeg, ja too
 võttis prohvet Jeremija kinni, öeldes: „Sa tahad põgeneda
 kaldealaste juurde!” 

14 Aga Jeremija vastas: „See on vale! Mina ei põgene
 kaldealaste juurde!” Kuid Jirija ei kuulanud teda, vaid
 võttis Jeremija kinni ja viis vürstide juurde. 

15 Ja vürstid vihastusid Jeremija peale ja nad peksid teda
 ning panid ta vangikotta kirjutaja Joonatani majasse, sest nad
 olid selle teinud vangikojaks. 

16 Nõnda tuli Jeremija kaevuhoonesse, võlvitud ruumi, ja
 Jeremija jäi sinna kauaks ajaks. 

17 Aga kord läkitas kuningas Sidkija tema järele ja laskis
 ta enese ette tuua; ja kuningas küsis temalt salaja oma kojas ning ütles:
 „Kas on Issandalt sõna?” Ja Jeremija vastas: „On!” Ja ta ütles:
 „Sind antakse Paabeli kuninga kätte!” 

18 Ja Jeremija ütles kuningas Sidkijale: „Mis pattu ma olen
 teinud sinu ja su sulaste ja selle rahva vastu, et te olete
 pannud mind vangikotta? 

19 Ja kus on teie prohvetid, kes teile kuulutasid, öeldes: Ei
 tule Paabeli kuningas teie ega selle maa kallale? 

20 Ja nüüd kuule ometi, mu isand kuningas! Lase ometi mu
 alandlik palve langeda sinu ette ja ära saada mind tagasi
 kirjutaja Joonatani kotta, et ma seal ei sureks!” 

21 Siis kuningas Sidkija andis käsu ja Jeremijat valvati
 vahtkonnaõues, temale anti kakuke leiba päevas pagarite
 tänavast, kuni linnast lõppes kõik leib; ja Jeremija jäi
 vahtkonnaõue.  

 «  eelmine  32 , 33 , 34 , 35 , 36 , 37 , 38 , 39 , 40 , 41  järgmine  »