4
Iisraeli ja Juudat manitsetakse pöörduma

1 Kui sa, Iisrael, pöördud,
 siis pöördu minu poole,
 ütleb Issand;
 ja kui sa mu palge eest
 kõrvaldad oma jäledused,
 siis sa ei jää kodutuks.
 

2 Ja kui sa vannud:
 „Nii tõesti kui Issand elab!”
 - vannud tões, õiguses ja õigluses,
 siis õnnistavad rahvad endid temaga
 ja kiitlevad temast.
 

3 Sest nõnda ütleb Issand
 Juuda meestele ja Jeruusalemmale:
 Kündke enestele uudismaad
 ja ärge külvake kibuvitste sekka!
 

4 Laske endid ümber lõigata Issandale
 ja kõrvaldage oma südamete eesnahad,
 Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud,
 et mu viha ei süttiks nagu tuli
 ega põleks teie tegude kurjuse pärast,
 ilma et keegi kustutaks.
 

Juudat ähvardab kallaletung
5 Teatage Juudas
 ja kuulutage Jeruusalemmas
 ning öelge:
 Puhuge maal sarve,
 hüüdke valjusti
 ja öelge:
 Tulge kokku ja läki
 kindlustatud linnadesse!
 

6 Tõstke lipp Siioni poole,
 põgenege, ärge peatuge!
 Sest mina toon põhja poole
 õnnetuse ja suure hävingu.
 

7 Lõvi tõuseb oma rägastikust
 ja rahvaste hävitaja asub teele,
 tuleb välja oma asupaigast
 tegema su maad tühjaks,
 su linnu elaniketa varemeiks.
 

8 Seepärast rõivastuge kotiriidesse,
 kurtke ja kaevelge,
 sest Issanda vihalõõm
 ei ole meie pealt pöördunud.
 

9 Ja sel päeval, ütleb Issand,
 kaob julgus kuningal ja vürstidel,
 preestrid lõdisevad
 ja prohvetid on hämmeldunud.
 

10 Aga mina ütlesin:
 Oh, Issand Jumal!
 Sa oled seda rahvast ja Jeruusalemma
 hoopis petnud, öeldes:
 Teile tuleb rahu -
 kuid ometi ulatab mõõk elu ligi!
 
 

11 Sel ajal öeldakse sellele rahvale
 ja Jeruusalemmale:
 Kuum tuul tuleb lagedailt küngastelt kõrbes
 mu rahva tütre poole,
 aga mitte tuulamiseks ega puhastamiseks.
 

12 Tuul, mis selleks on liiga vali,
 tuleb minu tarbeks:
 nüüd kuulutan ka mina neile kohut.
 

13 Vaata, ta tõuseb pilvede sarnaselt
 ja ta sõjavankrid on otsekui tuulispea;
 ta hobused on kotkaist kiiremad.
 Häda meile, sest me oleme kadunud!
 

14 Pese oma süda kurjusest, Jeruusalemm,
 et sind saaks päästa;
 kui kaua sa lased viibida eneses
 nurjatuil mõtteil?
 

15 Sest kisa kostab Daanist
 ja kuulutab õudust Efraimi mäestikust:
 

16 „Teatage rahvaile, vaata,
 kuulutage Jeruusalemmale:
 Piirajad tulevad kaugelt maalt
 ja tõstavad sõjakisa Juuda linnade vastu.”
 

17 Need asuvad ta ümber otsekui väljavahid,
 sellepärast et ta on hakanud mulle vastu,
 ütleb Issand.
 

18 Sinu tee ja sinu teod
 on seda sulle teinud;
 jah, sinu oma kurjuse pärast
 on see nii kibe,
 et ulatub su südameni.
 
 

19 Mu rind, mu rind,
 ma väänlen valudes.
 Oh, mu südameseinad!
 Mu süda tormitseb mu sees.
 Ma ei saa vaiki olla,
 sest ma kuulen sarvehäält,
 sõjakära.
 

20 Hävingut kuulutatakse hävingu peale,
 sest kogu maa on rüüstatud;
 äkitselt rüüstatakse mu telgid,
 ühe hetkega mu telgiriided.
 

21 Kui kaua ma pean nägema lippu,
 kuulma sarvehäält?
 

22 Mu rahvas on ju meeletu,
 ta ei tunne mind;
 nad on rumalad lapsed,
 neil ei ole arusaamist;
 nad on küll targad tegema kurja,
 aga nad ei mõista teha head.
 
 

23 Ma vaatasin maad, ja ennäe,
 see oli tühi ja paljas;
 ma vaatasin taeva poole,
 aga seal ei olnud valgust.
 

24 Ma vaatasin mägesid, ja ennäe,
 need vabisesid
 ja kõik künkad kõikusid.
 

25 Ma vaatasin, ja ennäe,
 ei olnud ühtegi inimest
 ja kõik taeva linnud olid põgenenud.
 

26 Ma vaatasin, ja ennäe,
 viljakas maa oli kõrb
 ja kõik linnad lõhutud
 Issanda vihalõõmast,
 tema palge ees.
 
 

27 Sest Issand ütleb nõnda:
 Kõik maa peab saama lagedaks.
 Ometi ma ei tee lõppu.
 

28 Seepärast leinab maa
 ja taevas ülal läheb mustaks;
 sest ma olen rääkinud ja otsustanud,
 ma ei kahetse seda ega loobu sellest.
 

29 Ratsanike ja ammuküttide kisa pärast
 põgeneb iga linn:
 nad lähevad padrikuisse,
 tõusevad kaljudele;
 iga linn jäetakse maha
 ja keegi ei ela neis.
 

30 Aga sina, rüüstatu,
 mida sa teed?
 Kuigi sa riietud purpurisse,
 kuigi sa ehid ennast kuldehetega,
 kuigi sa suurendad oma silmi värviga,
 ilustad sa ennast asjata.
 Su armastajad põlgavad sind
 ja nõuavad su elu.
 

31 Sest ma kuulen häält,
 nagu oleks keegi sünnitusvaludes,
 esmasünnitaja ahastust,
 Siioni tütre häält.
 Ta hingeldab ja ringutab käsi:
 „Häda mulle, ma vaagun hinge
 tapjate käes!”
 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »