14
Jumal taastab oma rahva

1 Issand halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja
 asustab nad nende oma maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad
 Jaakobi sooga. 

2 Ja rahvad võtavad nad ning toovad nad nende pärispaika; aga
 Iisraeli sugu teeb nad Issanda pinnal enesele sulaseiks ja
 teenijaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma
 rõhujate üle. 

Pilkelaul Paabeli kuninga kohta

3 Ja sel päeval, kui Issand annab sulle rahu vaevast ja ahistusest
 ning raskest tööst, mida sa pidid tegema, 

4 hakkad sa laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled:
 Kuidas on siis nüüd
 kallaletung lakanud,
 rõhumisele lõpp tulnud?
 

5 Issand on katki murdnud õelate kepi,
 võimutsejate vitsa,
 

6 mis lõi rahvaid raevus
 lõppemata löökidega,
 mis rahvusi valitses vihas
 lakkamatu jälitusega.
 

7 Kogu maa tõmbab hinge, puhkab,
 nad rõkatavad rõõmust.
 

8 Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid
 ja Liibanoni seedrid:
 „Sest ajast, kui sa lamad maas,
 ei tule keegi meid raiuma!”
 

9 Surmavald all on liikvel sinu pärast,
 et võtta vastu su tulekut:
 ta äratab sinu pärast surnute vaimud,
 kõik maa juhid,
 laseb nende aujärgedelt tõusta
 kõik rahvaste kuningad.
 

10 Need kõik kostavad ja ütlevad sulle:
 „Sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie,
 oled saanud meie sarnaseks!”
 

11 Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus,
 su naablite helinad;
 su alla on laotatud ussikesi
 ja sind katavad vaglad.
 

12 Kuidas sa ometi oled
 alla langenud taevast,
 helkjas hommikutäht, koidiku poeg,
 tükkidena paisatud maha,
 rahvaste alistaja?
 

13 Sina ütlesid oma südames:
 „Mina tõusen taevasse,
 kõrgemale kui Jumala tähed
 tõstan ma oma aujärje
 ja istun kogunemismäele
 kaugel põhjamaal.
 

14 Ma lähen üles
 pilvede kõrgustikele,
 ma teen ennast
 Kõigekõrgema sarnaseks.”
 

15 Aga sind tõugati alla surmavalda,
 kõige sügavamasse hauda.
 

16 Kes sind nägid, silmitsevad sind,
 vaatavad sind üksisilmi:
 „Kas see on mees, kes pani
 maa värisema,
 kuningriigid vabisema,
 

17 kes tegi ilmamaa kõrbe sarnaseks
 ja kiskus maha selle linnad,
 kes ei lasknud oma vange koju?”
 

18 Kõik rahvaste kuningad
 magavad auga,
 igaüks oma hauakambris,
 

19 sina aga oled nagu põlatud oks,
 eemale heidetud oma hauast,
 kaetud tapetutega,
 mõõgaga läbipistetutega,
 kes paisatakse alla kivimurdu
 purukstallatud laibana.
 

20 Sina ei ühine nendega hauas,
 sest sa oled hävitanud oma maa,
 tapnud oma rahva.
 Iialgi enam ei nimetata
 kurjategijate sugu.
 

21 Valmistage tema laste jaoks tapapink
 nende vanemate süü pärast,
 et nad ei tõuseks ega vallutaks maad
 ega täidaks ilmamaad linnadega.
 
 

22 Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Issand, ja ma kaotan
 Paabeli nime ja jäägi, järglased ja järelkasvu, ütleb Issand.  

23 Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära
 hävitusluuaga, ütleb vägede Issand. 

Assur hävitatakse
24 Vägede Issand on vandunud, öeldes:
 Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib,
 ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda:
 

25 ma murran Assuri oma maal
 ja tallan teda oma mägedel;
 siis on nad tema ikkest lahti
 ja tema koorem võetakse nende õlgadelt.
 

26 See on nõu,
 peetud kogu maa kohta,
 ja see on käsi,
 sirutatud kõigi rahvaste kohale.
 

27 Sest vägede Issand on võtnud nõuks,
 kes teeb selle tühjaks?
 Tema käsi on välja sirutatud,
 kes pöörab selle tagasi?
 

Ennustus Vilistimaa kohta

28 Kuningas Aahase surma-aastal sündis see ennustus:
  

29 Ära rõõmusta, sina Vilistimaa,
 et murtud on vits, mis sind lõi!
 Sest mao juure seest tuleb välja rästik
 ja tema vili on lendav madu.
 

30 Siis karjatatakse viletsate esmikuid
 ja vaesed magavad muretult;
 aga sinu juure ma suretan näljaga
 ja su jääk tapetakse.
 

31 Ulu, värav, kisenda, linn!
 Vabise, kogu Vilistimaa,
 sest põhja poolt tuleb suits
 ja keegi tema väehulkades ei jää teistest maha.
 

32 Ja mida vastata paganate saadikuile?
 Seda, et Issand on rajanud Siioni
 ja seal leiavad varju
 tema rahva vaevatud.
 

 «  eelmine  9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18  järgmine  »