15
Ennustus Moabi kohta

1 Ennustus Moabi kohta:
 Tõesti, ühel ööl on Moabi Aar hävitatud,
 vaikima pandud.
 Tõesti, ühel ööl on Moabi Kiir hävitatud,
 vaikima pandud.
 

2 Ka Diibon läheb üles templisse,
 ohvriküngastele nutma,
 Nebol ja Meedebal ulub Moab.
 Kõigil on pead pöetud
 ja kõik habemed on ära aetud.
 

3 Tänavail pannakse kotiriie selga,
 katustel ja turgudel uluvad kõik,
 upuvad pisaraisse.
 

4 Hesbon ja Elaale kisendavad appi,
 Jahaseni kostab nende hääl;
 seepärast lõdisevad Moabi niuded,
 väriseb ta hing.
 

5 Mu süda kisendab Moabi pärast.
 Ta põgenikud põgenevad Soarini,
 Eglat-Selisijani.
 Jah, mööda Luuhiti tõusuteed
 minnakse nuttes üles,
 jah, Hooronaimi teel
 tõstetakse hädakisa hävingu pärast.
 

6 Sest Nimrimi veed muutuvad kõrbeks;
 jah, rohi kuivab, taimkate kaob,
 haljust ei ole enam.
 

7 Seepärast nad viivad oma kogutud vara
 ja nende poolt tallelepandu
 üle Remmelgajõe.
 

8 Jah, appihüüd kajab Moabimaal;
 ta hädakisa kostab Eglaimini,
 ta hädakisa kostab Beer-Eelimini.
 

9 Jah, Diimoni veed on täis verd.
 Aga veel muudki ma saadan Diimonile:
 lõvi Moabi pääsenute
 ja maale jäänute kallale.
 
 

 «  eelmine  10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19  järgmine  »