16
Ennustus Moabi kohta

1 Lähetage maavalitseja jäärad
 Selast kõrbe kaudu
 Siioni tütre mäele!
 

2 Nagu põgenevad linnud,
 peletatud pesakond,
 on Moabi tütred
 Arnoni koolmeil.
 

3 Anna nõu, tee otsus!
 Las olla su vari
 otsekui öö keskpäeval.
 Varja väljaaetuid,
 ära reeda põgenikku!
 

4 Anna enese juures asu
 Moabi pillutatuile,
 ole neile pelgupaigaks
 hävitaja ees!
 Kui rõhujal on lõpp,
 hävitus lakkab,
 tallajad kaovad maalt,
 

5 siis rajatakse armastuses aujärg
 ja sellel istub Taaveti telgis
 kindlalt kohtumõistja,
 kes nõuab õigust
 ja on osav õigluses.
 

6 Me oleme kuulnud Moabi kõrkusest -
 ta on väga ülbe;
 tema upsakusest ja uhkustamisest
 ning tema tühist hooplemist.
 
 

7 Seepärast ulub moab moabi pärast,
 kõik uluvad.
 Te leinate Kiir-Hareseti
 rosinakakkude pärast
 täiesti lööduina.
 

8 Sest rüüstatud on Hesbon,
 kolletanud Sibma viinapuud,
 rahvaste isandad on peksnud maha
 nende vääriskobarad.
 Need ulatusid Jaaserini,
 laiusid kõrbes,
 nende väädid lokkasid,
 tungisid üle mere.
 

9 Seepärast ma nutan koos Jaaseri nutuga
 Sibma viinapuude pärast;
 ma kastan sind oma silmaveega,
 Hesbon ja Elaale.
 Sest sinu suve ja lõikuse kohal
 on kõlanud vaenuhüüd.
 

10 Rõõm ja ilutsemine
 on võetud viljapuuaiast
 ja viinamägedes ei ole
 hõiskamist ega rõõmuhüüdeid.
 Veini surutõrtes ei sõtku tallaja,
 tööhõiked ma lõpetasin.
 

11 Seetõttu kaebleb mu hing
 otsekui kannel Moabi pärast,
 ja mu süda Kiir-Hareseti pärast.
 

12 Ja kui nüüd Moab ennast näitab,
 kui ta ennast ohvrikünkal väsitab
 ja läheb oma pühamusse palvetama,
 siis ta ei suuda midagi.
 
 

13 See on sõna, mis Issand Moabi kohta varem oli öelnud. 
14 Aga nüüd kõneleb Issand ning ütleb: „Kolme aasta pärast, palgalise
 aastate sarnaselt, muutub Moabi hiilgus koos kogu tema suure hulgaga
 väärtusetuks, ja jääk on pisike, tähtsusetu ja jõuetu.” 

 «  eelmine  11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20  järgmine  »