17
Ennustus Damaskuse kohta

1 Ennustus Damaskuse kohta:
 Vaata, Damaskus lakkab olemast linn
 ja muutub varemeks.
 

2 Aroeri linnad jäetakse maha,
 jäävad karjadele, kes seal lebavad,
 ilma et ükski neid peletaks.
 

3 Efraimist kaob kindel linn
 ja Damaskusest kuningriik;
 ja Süüria jäägiga sünnib
 nagu Iisraeli laste hiilgusegagi,
 ütleb vägede Issand.
 

Iisraeli karistus
4 Sel päeval jääb väikseks Jaakobi hiilgus
 ja lahjub tema ihu lihavus,
 

5 otsekui lõikaja lõikaks kasvavat vilja
 ja tema käsivars koristaks viljapäid,
 otsekui nopitaks viljapäid Refaimi orus.
 

6 Jääb ainult järelkoristus,
 otsekui õlipuud raputades:
 kaks, kolm marja ülal ladvas,
 neli, viis viljapuu okstel,
 ütleb Issand, Iisraeli Jumal.
 
 

7 Sel päeval vaatab inimene oma Looja peale ja ta silmad näevad
 Iisraeli Püha. 

8 Ta ei vaata altareile, oma kätetööle, ega näe seda, mis ta
 sõrmed on teinud, ei viljakustulpi ega suitsutusaltareid. 

9 Sel päeval on tema tugevad linnad otsekui mahajäetud metsad ja
 mäetipud, mis Iisraeli laste pärast maha jäeti, ja tühjus võtab maad.
  

10 Sest sa unustasid oma Pääste-Jumala
 ega tuletanud meelde oma kindlat kaljut.
 Seepärast sa siis istutad Adonise aedu
 ja juurutad võõraid pistikuid.
 

11 Istutamispäeval sa paned nad kasvama
 ja viid hommikuks oma külvi õitsema,
 kuid lõikus kaob tõve
 ja vaigistamatu valu päeval.
 
 

12 Häda!
 Paljude rahvaste möll.
 Need mühavad,
 otsekui mühaks meri.
 Rahvahõimude märatsus.
 Need kohavad,
 otsekui kohaksid võimsad veed.
 

13 Rahvahõimud kohavad,
 otsekui kohaksid suured veed.
 Aga tema sõitleb neid
 ja nad põgenevad kaugele
 ning neid aetakse taga,
 otsekui tuul puhub mägedel aganaid,
 otsekui torm keerutab tolmu.
 

14 Õhtul, vaata, on kabuhirm,
 hommiku tulles ei ole neid enam.
 See on meie rüüstajate osa
 ja meie riisujate liisk.
 

 «  eelmine  12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21  järgmine  »