24
Issand karistab maad

1 Vaata, Issand laastab maa
 ja rüüstab selle,
 paiskab segi selle pinna
 ja pillutab elanikud.
 

2 Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga,
 nagu sulasega, nõnda ta isandaga,
 nagu teenijaga, nõnda ta emandaga,
 nagu ostjaga, nõnda müüjaga,
 nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga,
 nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.
 

3 Maa laastatakse täiesti
 ja riisutakse sootuks,
 sest Issand on öelnud selle sõna.
 

4 Maa leinab, laostub,
 ilmamaa närbub, laostub,
 maa rahva ülikud rammestuvad.
 

5 Maa on rüvetunud oma elanike all,
 sest need on üle astunud Seadusest,
 muutnud seadlusi,
 murdnud igavese lepingu.
 

6 Seepärast neelab needus maa
 ja selle elanikud peavad kandma oma süüd;
 seepärast kahaneb maa elanike hulk
 ja vähe inimesi jääb järele.
 

7 Vein leinab, viinapuu kuivab,
 ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad.
 

8 Lõpeb trummide lõbu,
 lakkab hõiskajate lärm,
 kaob kandle rõõm.
 

9 Enam ei jooda lauldes veini,
 vägijook on joojale kibe.
 

10 Tühi linn purustatakse,
 kõik kojad suletakse,
 sissepääsu ei ole.
 

11 Tänavail karjutakse veini järele,
 kõik rõõm kaob,
 maa lust lahkub.
 

12 Linna jääb häving
 ja värav taotakse puruks.
 

13 Sest nõnda peab sündima keset maad,
 rahvaste keskel,
 otsekui õlipuu raputus,
 otsekui järelnoppimine
 pärast viinamarjalõikuse lõppu.
 

14 Need seal tõstavad häält,
 rõkatavad rõõmust,
 Issanda ülevuse tõttu
 hõiskavad lääne poolt:
 

15 „Seepärast austage ka ida pool Issandat,
 mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.”
 

16 Maa äärest kuuleme kiituslaule:
 „Austus õigele!”
 Aga mina ütlen:
 Kadu mulle, kadu mulle!
 Häda mulle, petised petavad,
 jah, petised petavad petise kombel!
 

17 Pelg, püügiauk ja püüdepael
 on su ees, maa elanik.
 

18 Kes siis põgeneb peletushüüu eest,
 langeb püügiauku;
 aga kes tuleb püügiaugust välja,
 selle püüab püüdepael.
 Sest kõrguse luugid avanevad
 ja maa alused vappuvad.
 

19 Maa põrub põrmuks,
 maa lõheneb lõhki,
 maa kõigub kõvasti.
 

20 Maa vaarub tugevasti,
 joobnu sarnaselt,
 ja vangub otsekui vahionn.
 Tema üleastumine lasub raskesti ta peal,
 ta langeb ega tõuse enam.
 

21 Sel päeval nuhtleb Issand
 kõrguse väehulki kõrgel
 ja maa kuningaid maa peal.
 

22 Need kogutakse kokku,
 kogutakse vangidena auku,
 suletakse vangitorni
 ja hulga aja pärast nuheldakse neid.
 

23 Siis on kuul häbi ja päike häbeneb,
 sest vägede Issand on kuningas
 Siioni mäel ja Jeruusalemmas,
 ja tema vanemate ees paistab auhiilgus.
 

 «  eelmine  19 , 20 , 21 , 22 , 23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28  järgmine  »