28
Hoiatus Efraimile

1 Häda Efraimi joomarite toredale kroonile
 ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele
 künkal keset veinist roidunute lopsakat orgu!
 

2 Vaata, Issandal on keegi vägev ja võimas,
 otsekui rahesadu, hävitav torm,
 võimsalt voolava veetulva sarnane,
 kes paiskab jõuga jalust.
 

3 Jalge alla tallatakse
 Efraimi joomarite tore kroon
 

4 ja tema hiilgava ilu närtsinud õiel,
 mis on künkal keset lopsakat orgu,
 käib käsi nagu varakult, enne lõikust
 küpsenud viigimarjal:
 kes seda iganes näeb,
 neelab selle alla, kui saab selle pihku.
 
 

5 Sel päeval on vägede Issand
 ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks
 oma rahva jäägile
 

6 ja õiguse vaimuks kohtus istujale
 ning rammuks neile,
 kes tõrjuvad tapluse tagasi väravasse.
 

Hoiatus ja tõotus Jeruusalemmale
7 Aga needki siin vaaruvad veinist
 ja tuiguvad vägijoogist:
 preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist,
 on segased veinist, tuiguvad vägijoogist,
 eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses.
 

8 Sest kõik lauad on täis okset ja rooja,
 puhast paika ei olegi.
 

9 Kellele ta tahab õpetada tarkust
 ja kellele seletada ilmutust?
 Kas piimast võõrutatuile,
 rinnalt võetuile?
 

10 Sest see on: käsk käsu peale,
 käsu peale käsk,
 mõõdunöör mõõdunööri peale,
 mõõdunööri peale mõõdunöör,
 pisut siin, pisut seal.
 

11 Tõesti, kogelevate huultega
 ja võõras keeles
 kõneleb ta sellele rahvale,
 

12 tema, kes neile ütles:
 „See on hingamispaik,
 laske väsinud hingata,
 see on kosutuskoht!”
 Ometi nad ei tahtnud kuulda.
 

13 Seepärast on Issanda sõna neile:
 Käsk käsu peale,
 käsu peale käsk,
 mõõdunöör mõõdunööri peale,
 mõõdunööri peale mõõdunöör,
 pisut siin, pisut seal,
 et nad läheksid ja kukuksid selili,
 vigastaksid endid
 ning laseksid endid püüda ja vangi võtta.
 
 

14 Seepärast kuulge Issanda sõna,
 te hooplejad mehed,
 pilkajad selle rahva hulgas,
 kes asub Jeruusalemmas,
 

15 sest te ütlete:
 „Me oleme sõlminud surmaga lepingu
 ja loonud põrguhauaga liidu -
 tulgu või uputusetulv,
 meieni see ei ulatu,
 sest me valisime oma varjupaigaks vale
 ja pugesime pelgu pettusesse.”
 

16 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
 Vaata, see olen mina,
 kes paneb Siionis aluskivi,
 valitud kivi,
 kalli nurgakivi,
 kindla aluse:
 kes usub,
 see ei tunne rahutust.
 

17 Mina panen õiguse mõõdunööriks
 ja õigluse loodiks.
 Rahe hävitab vale varjupaiga
 ja veed uhuvad ulualuse.
 

18 Teie leping surmaga lõpeb
 ja teie liit põrguhauaga ei püsi:
 kui uputusetulv teist üle käib,
 muutute selle tallermaaks.
 

19 Alati, kui see üle käib,
 haarab see teid,
 sest see tuleb igal hommikul,
 päeval ja ööl,
 ja ilmutuse mõistmine
 muutub lausa hirmuks.
 

20 Sest voodi on sirutuseks lühike
 ja vaip katteks kitsas.
 

21 Sest nagu Peratsimi mäel
 tõuseb Issand;
 ta vihastab nagu Gibeoni orus,
 et teha oma tööd -
 hämmastav on tema töö! -
 ja et toimetada oma tegu -
 võõristav on tema tegu.
 

22 Nüüd aga ärge enam hoobelge,
 et teie kütked jääksid pingutamata,
 sest ma olen kuulnud Jumalalt,
 vägede Issandalt,
 otsusest ja hävitusest,
 mis tabab kogu maad.
 

Näide põllumehest ja lõikusest
23 Kuulatage ja kuulge mu häält,
 pange tähele ja kuulge mu kõnet!
 

24 Kas kündja kogu päeva külvi tarvis
 künnab, kobestab ja äestab oma põllumaad?
 

25 Eks ole nõnda:
 kui ta on pinna tasandanud,
 siis ta puistab tilli ja riputab köömneid,
 paneb paika nisu, hirsi ja odra
 ning äärele okasnisu?
 

26 Nõnda on temale juhatatud õige viis,
 tema Jumal õpetab teda.
 

27 Tilli ju ei peksta pahmareega
 ja köömnete peal ei veeretata vankriratast,
 vaid tilli klopitakse kepiga
 ja köömneid vitsaga.
 

28 Leivavili jahvatatakse peeneks,
 aga iial ei peksta seda lõpmata:
 pannakse liikuma oma vankriratas ja hobused,
 aga seda ei peksta puruks.
 

29 Ka see on tulnud vägede Issandalt;
 tema nõu on imeline
 ja tema tarkus suur.
 

 «  eelmine  23 , 24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32  järgmine  »