29
Jeruusalemma piiramine

1 Häda sulle, Ariel, Ariel,
 linn, kus Taavet leeri üles lõi!
 Lisandugu aastale aasta,
 tehku seatud pühad oma ringkäiku,
 

2 mina rõhun Arieli:
 tuleb kurbus ja kurvastus
 ja ta muutub mulle
 otsekui ohvrialtariks.
 

3 Ma löön su vastu üles
 ringikujulise leeri,
 ümbritsen sind valvega
 ja püstitan su vastu
 piiramisseadmed.
 

4 Siis sa räägid maa madalusest
 ja tasa kõlab põrmust su kõne;
 siis tuleb su hääl maa seest otsekui vaimul
 ja sa sosistad põrmust oma sõnu.
 

5 Su vaenlaste hulk
 on otsekui peenike tolm,
 rõhujate jõuk
 lendlevate aganate sarnane.
 Sest silmapilkselt,
 äkitselt sünnib,
 

6 et vägede Issandalt
 tuleb sulle katsumine
 äikese, maavärisemise
 ja suure mürinaga,
 tuulispea ja marutuulega
 ning hävitava tuleleegiga.
 

7 Ja nagu unenägu, öine nägemus,
 on kõigi Arieli vastu
 sõdivate rahvaste hulk,
 samuti kõik, kes sõdivad
 tema ja ta kindluste vastu
 ning ahistavad teda.
 

8 See on, nagu näeks näljane und,
 et vaata, ta sööb.
 Kui ta ärkab,
 siis on ta hing täitmata.
 Või nagu näeks janune und,
 et vaata, ta joob.
 Kui ta ärkab,
 vaata, siis on ta nõrk
 ja ta hing on närbunud.
 Samuti sünnib kõigi rahvaste hulkadega,
 kes sõdivad Siioni mäe vastu.
 

Iisraeli pimedus ja silmakirjalikkus
9 Pidage ja hämmastuge,
 saage pimedaks ja ärge nähke!
 Nad on joobnud, aga mitte veinist,
 nad vaaruvad, aga mitte vägijoogist.
 

10 Sest Issand on valanud teie peale
 unisuse vaimu
 ja on sulgenud teie silmad, prohvetid,
 ning katnud teie pead, nägijad.
 
 
 

11 Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad;
 kui see antakse mõnele, kes kirja tunneb, ja öeldakse: „Loe ometi!”, siis
 ta vastab: „Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni.” 

12 Või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne, ja öeldakse:
 „Loe ometi!”, siis vastab see: „Ma ei tunne kirja.”
  

13 Ja Issand ütleb:
 Kuna see rahvas ligineb mulle suuga
 ja austab mind huultega,
 aga ta süda on minust kaugel
 ja nende kartus minu ees
 on ainult päritud inimlik käsk,
 

14 siis vaata,
 ma teen sellele rahvale veel imet -
 imelikul ja kummalisel viisil:
 tema tarkade tarkus kaob
 ja tema arukate arukus peidetakse.
 

15 Häda neile,
 kes oma nõu Issanda eest
 sügavale ära peidavad,
 kelle teod sünnivad pimedas
 ja kes ütlevad:
 „Kes meid näeb? Kes meid tunneb?”
 

16 Oh teie põikpäisust!
 Kas peetakse savi võrdseks potissepaga,
 kas ütleb töö oma tegijale:
 „Tema ei ole mind teinud!”
 või ütleb kuju oma voolijale:
 „Tema ei oska midagi!”?
 

Iisrael lunastatakse
17 Eks ole ju veel ainult pisut aega,
 kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks
 ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?
 

18 Sel päeval kuulevad
 kurdid kirja sõnu
 ja pimedate silmad
 näevad pilkasest pimedusest.
 

19 Siis tunnevad alandlikud
 aina rõõmu Issandas
 ja kõige vaesemad inimesed
 hõiskavad Iisraeli Pühas.
 

20 Sest vägivaldsele tuleb lõpp
 ja pilkaja saab otsa,
 ja hävitatakse kõik,
 kes kavatsevad kurja,
 

21 kes teevad sõnaga
 inimese süüdlaseks,
 kes seavad püünise
 kohtumõistjale väravas
 ja tõrjuvad õige
 põhjuseta kõrvale.
 

22 Seepärast ütleb Issand,
 kes lunastas Aabrahami,
 Jaakobi soole nõnda:
 Jaakob ei jää nüüd enam häbisse
 ja ta pale ei kahvata enam.
 

23 Vaid kui ta näeb oma lapsi,
 mu kätetööd, enese keskel,
 siis nad pühitsevad minu nime
 ja peavad pühaks Jaakobi Püha
 ning kardavad Iisraeli Jumalat.
 

24 Ja need, kes olid eksivaimus,
 tulevad mõistusele
 ja nurisejad võtavad õpetust.
 

 «  eelmine  24 , 25 , 26 , 27 , 28 , 29 , 30 , 31 , 32 , 33  järgmine  »