37
Jesaja kuulutab Jeruusalemmale pääsemist

1 Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided
 lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta. 

2 Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite
 vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde, 

3 et need ütleksid temale: „Nõnda ütleb Hiskija: See päev on
 ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud
 emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu. 

4 Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu?
 Tema isand, Assuri kuningas, läkitas ta teotama elavat Jumalat, ja
 nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud
 kuulma. Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!” 

5 Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde, 
6 siis ütles Jesaja neile: „Öelge oma isandale nii: Nõnda ütleb
 Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri
 kuninga poisid mind on teotanud! 

7 Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb
 kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda
 mõõga läbi tema oma maal.” 

8 Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga
 sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi
 läinud.  

9 Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast:
 „Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu”, siis seda kuuldes
 läkitas ta käskjalad Hiskija juurde, öeldes: 

10 „Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase
 ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et
 Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte! 

11 Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud
 kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama? 

12 Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid:
 Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi? 

13 Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna,
 Heena ja Ivva kuningas?” 

14 Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda
 lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle
 Issanda ette. 

15 Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:  
16 „Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina
 üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja
 maa.  

17 Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata!
 Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat! 

18 See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki
 rahvaid ja nende maid 

19 ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad,
 vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid
 hävitada. 

20 Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik
 maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!” 

21 Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: „Nõnda
 ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga
 Sanheribi pärast, 

22 siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune:
 Neitsi, Siioni tütar,
 põlastab sind, pilkab sind;
 Jeruusalemma tütar
 vangutab su taga pead.
 

23 Keda sa oled laimanud ja teotanud
 ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält?
 Kõrgele oled tõstnud oma silmad
 Iisraeli Püha vastu.
 

24 Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat
 ja ütlesid:
 „Ma tõusin oma vankrite hulgaga
 mägede harjadele,
 Liibanoni kaugemaisse kurudesse;
 ma raiusin maha ta kõrged seedrid,
 ta valitud küpressid,
 ma tungisin ta suurimasse kõrgusse,
 ta tihedaimasse metsa.
 

25 Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett,
 ja ma kuivatasin oma jalataldadega
 kõik Egiptuse jõed.”
 

26 Kas sa pole kuulnud,
 et mina olen seda valmistanud
 ammusest ajast,
 kavatsenud muistseist päevist peale?
 Nüüd olen mina lasknud sündida,
 et sa võisid purustada
 kindlustatud linnu
 varisenud kivihunnikuiks,
 

27 et nende elanikud olid jõuetud,
 täis hirmu ja häbi,
 olid nagu rohi väljal,
 haljad taimekesed,
 nagu hein katustel
 või idatuule ees kõrbev vili.
 

28 Ma tean su istumist ja astumist,
 su minekut ja tulekut,
 ka su raevutsemist minu vastu.
 

29 Aga et sa raevutsed mu vastu
 ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu,
 siis ma panen konksu sulle ninna,
 suulised suhu
 ja viin sind tagasi sedasama teed,
 mida mööda sa tulidki.
 
 

30 Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa
 isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal
 te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende
 vilja!  

31 Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab
 vilja pealt. 

32 Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda
 teeb vägede Issanda püha viha. 

33 Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda:
 Sellesse linna ta ei tule
 ja ta ei ammu siia nooli;
 ta ei tule selle ette kilbiga
 ega kuhja selle vastu piiramisvalli.
 

34 Sedasama teed, mida mööda ta tuli,
 läheb ta tagasi
 ja sellesse linna ta ei tule,
 ütleb Issand.
 

35 Sest ma kaitsen seda linna,
 et seda päästa iseenese pärast
 ja oma sulase Taaveti pärast.”
 
 

36 Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada
 kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata,
 siis olid need kõik surnud. 

37 Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja
 jäi Niinevesse. 

38 Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta
 pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise
 Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.  

 «  eelmine  32 , 33 , 34 , 35 , 36 , 37 , 38 , 39 , 40 , 41  järgmine  »