42
Esimene laul Jumala sulasest

1 Vaata, see on mu sulane,
 kellesse ma olen kiindunud,
 mu valitu,
 kellest mu hingel on hea meel.
 Ma olen pannud oma Vaimu tema peale,
 tema toob rahvaile õiguse.
 

2 Tema ei kisenda ega karju,
 tema häält ei ole kuulda tänavail.
 

3 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki
 ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära,
 ta levitab ustavalt õigust.
 

4 Tema ei nõrke ega murdu,
 kuni ta maa peal on rajanud õiguse
 ja saared ootavad tema õpetust.
 

5 Nõnda ütleb Jumal, Issand,
 kes on loonud taeva ja on selle võlvinud,
 kes on laotanud maa ja sellest võrsuva,
 kes on andnud hingeõhu selle rahvale
 ja vaimu neile, kes seal peal käivad:
 

6 Mina, Issand,
 olen õigusega sind kutsunud
 ja kinnitan su kätt;
 ma kaitsen sind ja panen sinu
 rahvale lepinguks, paganaile valguseks,
 

7 avama pimedate silmi,
 vabastama vange vangistusest,
 pimeduses istujaid vangikojast.
 
 

8 Mina olen Issand, see on mu nimi,
 ja mina ei anna oma au teisele
 ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele.
 

9 Vaata, eelmised sündmused on aset leidnud
 ja ma kuulutan uusi;
 enne kui need toimuma hakkavad,
 teen ma need teile teatavaks.
 

Kiituslaul Jumalale
10 Laulge Issandale uut laulu
 tema kiituseks maailma äärest!
 Ilutsegu meri ja mis seda täidab,
 saared ja nende elanikud!
 

11 Tõstku häält kõrb ja selle linnad,
 külad, kus Keedar elab!
 Kaljude elanikud hõisaku,
 hüüdku valjusti mägede tippudelt!
 

12 Andku nad Issandale au
 ja kuulutagu saartel tema kiidetavust!
 

13 Issand läheb välja nagu kangelane,
 ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees;
 ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti,
 astub võidukalt oma vaenlaste vastu.
 

14 Ma olen kaua vaikinud,
 olnud tegevuseta,
 hoidnud ennast tagasi.
 Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja,
 hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu.
 

15 Ma laastan mäed ja künkad
 ning kuivatan kõik nende rohu;
 ma muudan jõed koolmeiks
 ja teen järved tahedaks.
 

16 Ma juhin pimedaid teel,
 mida nad ei tunne,
 ma lasen neid käia tundmatuid radu;
 ma muudan pimeduse nende ees valguseks
 ja konara tasaseks.
 Need on asjad, mis ma teen
 ega jäta tegemata.
 

17 Aga taganema ja häbenema peavad need,
 kes loodavad nikerdatud kujude peale,
 kes ütlevad valatud kujudele:
 „Teie olete meie jumalad!”
 

Iisrael ei õpi Issanda karistusest
18 Kurdid, kuulge,
 ja pimedad, tõstke oma pilk üles,
 et te näeksite!
 

19 Kes on pime, kui mitte mu sulane,
 ja kurt nagu mu käskjalg, kelle ma läkitan?
 Kes on nõnda pime nagu mu usaldusmees
 ja nõnda pime nagu Issanda sulane?
 

20 Sa oled näinud palju,
 aga ei ole tähele pannud;
 kõrvad on küll lahti,
 aga sa ei kuule.
 

21 Issandale meeldis oma õigluse pärast
 teha Seadus suureks ja võimsaks.
 

22 Ja see on paljaksriisutud
 ja rüüstatud rahvas:
 nad kõik on pandud aukudesse
 ja peidetud vangikodadesse;
 nad on jäänud saagiks
 ja päästjat ei ole,
 rüüsteks,
 ja ükski ei ütle:
 „Anna tagasi!”
 

23 Kes teist võtab seda kuulda,
 paneb tähele ja kuuleb tuleviku tarvis?
 

24 Kes andis Jaakobi rüüstata
 ja Iisraeli riisujate kätte?
 Kas mitte Issand,
 kelle vastu me pattu tegime,
 kelle teedel ei tahetud käia
 ja kelle Seadust ei tahetud kuulda?
 

25 Seepärast ta valas tema peale
 oma vihalõõma ja sõjajõu:
 see põletas teda igalt poolt,
 kuid ta ei saanud targaks;
 kõrvetas teda,
 kuid ta ei võtnud seda südamesse.
 

 «  eelmine  37 , 38 , 39 , 40 , 41 , 42 , 43 , 44 , 45 , 46  järgmine  »