43
Jumal päästab ja kaitseb

1 Aga nõnda ütleb nüüd Issand,
 kes sind, Jaakob, on loonud,
 ja kes sind, Iisrael, on kujundanud:
 Ära karda, sest ma olen sind lunastanud,
 ma olen sind nimepidi kutsunud,
 sa oled minu päralt!
 

2 Kui sa lähed läbi vee,
 siis olen mina sinuga,
 ja kui sa lähed läbi jõgede,
 siis ei uputa need sind;
 kui sa käid tules,
 siis sa ei põle
 ja leek ei kõrveta sind.
 

3 Sest mina olen Issand, su Jumal,
 Iisraeli Püha, su Päästja;
 su lunahinnaks ma annan Egiptuse,
 sinu asemel Etioopia ja Seba.
 

4 Et sa mu silmis oled kallis ja auline
 ja et ma sind armastan,
 siis annan ma sinu asemel inimesi
 ja su hinge eest rahvaid.
 

5 Ära karda, sest mina olen sinuga,
 ma toon su soo päikesetõusu poolt
 ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt.
 

6 Ma ütlen põhjamaale: Anna!
 ja lõunamaale: Ära keela!
 Too mu pojad kaugelt
 ja mu tütred maailma äärest,
 

7 kõik, keda nimetatakse minu nimega
 ja keda ma oma auks olen loonud,
 kujundanud ning valmis teinud!
 
 

8 Too välja pime rahvas,
 kellel siiski on silmad,
 ja kurdid,
 kellel siiski on kõrvad!
 

9 Kõik paganad on kogunenud ühte
 ja rahvad on kokku tulnud.
 Kes neist saaks jutustada niisuguseid asju
 ja kuulutada meile endisi sündmusi?
 Toogu nad oma tunnistajad
 ja õigustagu endid,
 las need kuulda ning öelda:
 „See on tõsi!”
 

10 Teie olete minu tunnistajad,
 ütleb Issand,
 ja minu sulane,
 kelle ma olen valinud,
 et te teaksite,
 usuksite minusse
 ja mõistaksite,
 et mina olen see:
 enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat
 ega tule ühtegi pärast mind.
 

11 Mina, mina olen Issand,
 ei ole muud päästjat kui mina.
 

12 Mina olen teatavaks teinud,
 päästnud ja kuulutanud,
 aga mitte mõni võõras teie hulgas;
 teie olete minu tunnistajad,
 ütleb Issand,
 et mina olen Jumal.
 

13 Ka edaspidi olen ma seesama
 ja ükski ei päästa minu käest.
 Mina teen,
 ja kes saaks seda takistada?
 
 

14 Nõnda ütleb Issand,
 teie lunastaja, Iisraeli Püha:
 teie pärast ma läkitan Paabelisse,
 ja toon alla kõik põgenikud,
 ka kaldealased, käratsedes laevadesse.
 

15 Mina, Issand, olen teie Püha,
 mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas.
 

16 Nõnda ütleb Issand,
 kes tegi tee merre
 ja jalgraja võimsasse vette,
 

17 kes tõi välja vankrid ja hobused,
 väe ja vägevad mehed;
 need lamavad üheskoos ega tõuse enam,
 nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.
 

18 Ärge tuletage meelde endisi asju
 ja ärge pange tähele,
 mis muiste on sündinud.
 

19 Vaata, mina teen hoopis uut:
 see juba tärkab, kas te ei märka?
 Ma teen kõrbessegi tee,
 tühjale maale jõed.
 

20 Mind austavad metsloomad,
 šaakalid ja jaanalinnud,
 sest ma annan kõrbes vett,
 jõgesid tühjal maal,
 et joota oma valitud rahvast.
 

21 Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud,
 peab jutustama minu kiidetavusest.
 

22 Aga ei ole sina, Jaakob,
 mind kutsunud,
 ei ole sina, Iisrael,
 minu pärast vaeva näinud.
 

23 Sina ei ole mulle toonud
 oma põletusohvrite lambaid
 ega ole mind austanud
 oma tapaohvritega;
 mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga
 ega ole vaevanud viirukiga.
 

24 Sina ei ole mulle ostnud
 raha eest kalmuseid
 ega ole mind küllastanud
 oma tapaohvrite rasvaga,
 vaid sa oled mulle tüli teinud
 oma pattudega,
 oled mind vaevanud
 oma süütegudega.
 

25 Mina, mina olen see,
 kes kustutab su üleastumised
 iseenese pärast
 ega pea meeles su patte.
 

26 Tuleta mulle meelde,
 käigem isekeskis kohut,
 räägi sina,
 et sa võiksid õigeks saada.
 

27 Su esiisa tegi pattu
 ja su eestkõnelejad
 astusid üles mu vastu.
 

28 Seepärast ma teotasin pühamu vürste,
 jätsin Jaakobi hävima
 ja Iisraeli laimualuseks.
 

 «  eelmine  38 , 39 , 40 , 41 , 42 , 43 , 44 , 45 , 46 , 47  järgmine  »