53
Neljas laul Jumala sulasest

1 Kes usub meie kuulutust
 ja kellele on ilmutatud
 Issanda käsivars?
 

2 Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke,
 otsekui juur põuasest maast.
 Ei olnud tal kuju ega ilu,
 et teda vaadata,
 ega olnud tal välimust,
 et teda ihaldada.
 

3 Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud,
 valude mees ja haigustega tuttav,
 niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse:
 ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.
 

4 Ent tõeliselt
 võttis ta enese peale meie haigused
 ja kandis meie valusid.
 Meie aga pidasime teda vigaseks,
 Jumalast nuhelduks ja vaevatuks.
 

5 Ent teda haavati meie üleastumiste pärast,
 löödi meie süütegude tõttu.
 Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu,
 ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.
 

6 Me kõik eksisime nagu lambad,
 igaüks meist pöördus oma teed,
 aga Issand laskis meie kõigi süüteod
 tulla tema peale.
 

7 Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud
 nagu tall, keda viiakse tappa,
 nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees,
 nõnda ei avanud ta oma suud.
 

8 Surve ja kohtu läbi võeti ta ära,
 kes tema sugupõlvest mõtles sellele,
 et ta lõigati ära elavate maalt,
 ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
 

9 Temale anti haud õelate juurde,
 kurjategijate juurde, kui ta suri,
 kuigi ta ei olnud ülekohut teinud
 ega olnud pettust ta suus.
 

10 Aga Issand arvas heaks
 teda alandada haigustega.
 Kui ta iseenese on andnud süüohvriks,
 saab ta näha tulevast sugu,
 ta elab kaua
 ja Issanda tahe teostub tema läbi.
 

11 Pärast oma hingevaeva
 saab ta näha valgust ja rahuldust tunda;
 oma tarkusega teeb mu õiglane sulane
 paljusid õigeks,
 sest ta kannab nende patusüüd.
 

12 Sellepärast
 ma annan temale osa paljude hulgas
 ja ta jagab vägevatega saaki,
 sest ta tühjendas oma hinge surmani
 ja ta arvati üleastujate hulka;
 tema aga kandis paljude pattu
 ja seisis üleastujate eest.
 

 «  eelmine  48 , 49 , 50 , 51 , 52 , 53 , 54 , 55 , 56 , 57  järgmine  »