60
Rahvad voolavad Siionisse

1 Tõuse, paista,
 sest sinu valgus tuleb
 ja Issanda auhiilgus
 koidab su kohal.
 

2 Sest vaata, pimedus katab maad
 ja pilkane pimedus rahvaid,
 aga sinu kohal koidab Issand
 ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust.
 

3 Ja rahvad tulevad su valguse juurde
 ning kuningad paistuse juurde,
 mis sinust kumab.
 

4 Tõsta oma silmad ja vaata ringi:
 nad kõik kogunevad, tulevad su juurde;
 su pojad tulevad kaugelt,
 su tütreid kantakse kätel.
 

5 Siis sa näed ja särad rõõmust,
 su süda põksub ja avardub,
 kui su poole pöördub mere ohtrus
 ja su juurde tuleb rahvaste rikkus.
 

6 Sind katab kaamelite hulk,
 Midjani ja Eefa noored kaamelid;
 kõik tulevad Sebast,
 kannavad kulda ja viirukit
 ning kuulutavad Issanda kiiduväärsust.
 

7 Su juurde kogunevad kõik Keedari karjad,
 Nebajoti jäärad teenivad sind:
 meelepärasena tulevad need
 mu altari peale
 ja ma teen oma hiilguse koja
 veel toredamaks.
 

8 Kes on need, kes lendavad otsekui pilv,
 otsekui tuvid oma puuriavadesse?
 

9 Jah, mu juurde kogunevad meresõitjad,
 eesotsas Tarsise laevadega,
 et tuua su lapsi kaugelt;
 nende hõbe ja kuld on neil kaasas -
 Issanda, su Jumala nimele
 ja Iisraeli Pühale,
 sellepärast et tema sind austab.
 

10 Ja võõrad ehitavad üles su müürid
 ja nende kuningad teenivad sind;
 sest oma vihas ma lõin sind,
 aga oma armus ma halastan su peale.
 

11 Su väravad on alati lahti,
 neid ei suleta päeval ega ööl,
 et su juurde saaks tuua rahvaste rikkusi
 ja juhatada nende kuningaid.
 
 

12 Sest rahvas või kuningriik,
 kes sind ei teeni, hukkub,
 seesugused rahvad rüüstatakse sootuks.
 

13 Liibanoni toredus tuleb su juurde,
 küpressid, plataanid ja piiniad üheskoos,
 et kaunistada mu pühamu paika
 ja et ma saaksin austada oma jalgade aset.
 

14 Ja kummargil tulevad su juurde
 su rõhujate lapsed,
 ja kõik, kes sind põlastasid,
 peavad kummardama su jalataldadeni;
 ja nad nimetavad sind „Issanda linnaks”,
 „Iisraeli Püha Siioniks”.
 

15 Selle asemel et sa olid
 mahajäetud ning vihatud,
 nii et ükski ei käinud sinu kaudu,
 teen ma sind igaveseks uhkuseks,
 rõõmuks põlvest põlve.
 

16 Sina saad imeda rahvaste piima,
 imeda kuningategi rinda,
 ja sa tunned, et mina, Issand,
 olen su päästja,
 et Jaakobi Vägev
 on su lunastaja.
 

17 Vase asemel ma toon kulda
 ja raua asemel ma toon hõbedat,
 puidu asemel vaske
 ja kivide asemel rauda.
 Ja ma panen su ülemuseks rahu
 ning su sundijaks õiguse.
 

18 Ei kuuldu enam vägivallast su maal,
 rüüstamisest ja hävitusest su piirides;
 sa nimetad oma müüre „Päästeks”
 ja väravaid „Kiituseks”.
 

19 Päike ei ole sulle enam valguseks päeval
 ega paista sulle kuupaiste,
 vaid Issand on sulle igaveseks valguseks
 ja su Jumal on su hiilgus.
 

20 Su päike ei lähe enam looja
 ja su kuu ei kahane,
 sest Issand on sulle igaveseks valguseks
 ja su leinapäevad lõpevad.
 

21 Ja igaüks su rahvast on õiglane:
 nad pärivad igaveseks maa
 kui minu istutatud võsu, mu kätetöö,
 millega ma ennast austan.
 

22 Kõige pisemast saab tuhatkond
 ja kõige väetimast vägev rahvas.
 Mina, Issand,
 tõttan sellega määratud ajal.
 

 «  eelmine  55 , 56 , 57 , 58 , 59 , 60 , 61 , 62 , 63 , 64  järgmine  »