63
Edomi kohtupäev

1 Kes see on, kes tuleb Edomist,
 erepunaste riietega Bosrast,
 see silmapaistva kuuega,
 kes sammub oma jõukülluses?
 „See olen mina, õiguse kuulutaja,
 võimas päästma!”
 

2 Miks on su kuub punane
 ja riided nagu surutõrresõtkujal?
 

3 „Mina sõtkusin surutõrt üksinda,
 rahvaste hulgast ei olnud ükski minuga;
 mina sõtkusin neid vihas
 ja tallasin raevus:
 nende verejoad pritsisid mu riiete peale
 ja ma määrisin kogu oma kuue.
 

4 Sest mul oli südames kättemaksupäev
 ja oli tulnud mu tasumisaasta.
 

5 Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud,
 imestasin, aga ükski ei toetanud;
 siis aitas mind mu oma käsivars
 ja mulle oli toeks mu tuline viha.
 

6 Oma vihas ma tallasin maha rahvad,
 purustasin nad raevus
 ja lasksin nende verejoad
 voolata maa peale.”
 

Issanda headus Iisraeli vastu
7 Ma meenutan Issanda heldust,
 Issanda kiiduväärsust,
 kõige selle pärast, mida Issand
 meile on osutanud,
 ja suurt headust Iisraeli soo vastu,
 mida ta neile on osutanud
 oma halastuse ja suure helduse pärast.
 

8 Sest ta ütles:
 Nemad on tõesti minu rahvas,
 lapsed, kes ei tee pettust.
 Ja ta tuli neile päästjaks.
 

9 Kõigis nende ahistustes
 tundis ta ahistust
 ja tema palge ingel päästis nad.
 Armastuse ja kaastunde pärast
 ta lunastas nad,
 tõstis nad üles ja kandis neid
 kõigil muistseil päevil.
 

10 Aga nad tõstsid mässu
 ja kurvastasid tema Püha Vaimu;
 seepärast ta muutus nende vaenlaseks,
 võitles ise nende vastu.
 

11 Siis nad meenutasid muistseid päevi,
 Moosest ja tema rahvast:
 Kus on see, kes tõi veest välja
 oma lammaste karjase?
 Kus on see, kes pani tema sisse
 oma Püha Vaimu,
 

12 kes oma aulist käsivart laskis käia
 Moosese paremal pool,
 kes lõhestas nende ees veed,
 et teha enesele igavest nime,
 

13 kes talutas neid sügavustest läbi
 otsekui hobust kõrbes,
 et nad ei komistaks?
 

14 Otsekui karja, kes läheb alla orgu,
 viis Issanda Vaim neid puhkepaika.
 Nõnda juhtisid sa oma rahvast,
 et teha enesele aulist nime.
 

Palve halastuse ja abi pärast
15 Vaata taevast alla ja näe
 oma pühast ja aulisest eluasemest.
 Kus on su püha viha ja su võimsad teod,
 su seesmine liigutus ja su halastus?
 Ära hoia neid tagasi!
 

16 Sest sina oled meie isa!
 Aabraham ju meist ei tea
 ja Iisrael meid ei tunne.
 Sina, Issand, oled meie isa,
 muistsest ajast on su nimi
 Meie Lunastaja.
 

17 Miks lased meid, Issand,
 eksida sinu teedelt,
 lased meie südame kõvaks jääda,
 nõnda et me sind ei karda?
 Pöördu oma sulaste,
 oma pärisosa suguharude pärast!
 

18 Ainult üürikeseks ajaks
 oli su pühitsetud rahvas pärijaks,
 siis tallasid meie vaenlased
 su pühamu.
 

19 Meie oleme nagu need,
 keda sa iialgi ei ole valitsenud,
 keda ei ole nimetatud
 sinu nimega.
 

 «  eelmine  57 , 58 , 59 , 60 , 61 , 62 , 63 , 64 , 65 , 66  järgmine  »