12
Nõuanne noorele

1 Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
 enne kui tulevad kurjad päevad
 ja jõuavad kätte need aastad,
 mille kohta sa ütled:
 Need ei meeldi mulle! -
 

2 enne kui pimenevad päike ja valgus,
 kuu ja tähed,
 ja vihma järel tulevad taas pilved -
 

3 siis kui koja valvurid värisevad
 ja kanged mehed kisuvad küüru;
 kui jahvatajad on jõude,
 sest neid on vähe järele jäänud,
 ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
 

4 kui välisuksed sulguvad,
 kui veski mürin vaibub,
 kui üles tõustakse juba linnuhääle peale,
 kui kõik lauluviisid lakkavad;
 

5 kui küngastki kardetakse
 ja teed käies on hirm;
 kui mandlipuu õitseb,
 rohutirts vaevu liigub
 ja kapparipung puhkeb -
 sest inimene läheb oma igavese koja poole
 ja tänaval käivad leinajad ringi -,
 

6 enne kui hõbeköis katkeb
 ja kuldkauss puruneb,
 kruus allikal kildudeks kukub
 ja kaevuratas laguneb,
 

7 sest põrm saab jälle mulda,
 nõnda kui ta on olnud,
 ja vaim läheb Jumala juurde,
 kes tema on andnud.
 
 
 

8 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „kõik on tühine!” 

Inimese peamine kohustus

9 Lisaks sellele, et Koguja oli tark, õpetas ta ka rahvale
 tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. 

10 Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja siiralt kirjapandud
 tõesõnu.  

11 Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud
 naelte sarnane. Need on antud ühe ja sama Karjase poolt. 

12 Ja peale selle: „Mu poeg, võta kuulda manitsust! Suurel raamatute
 tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu.” 

13 Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema
 käske, sest see on iga inimese kohus! 

14 Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja
 üle, olgu see hea või kuri.” 

 «  eelmine  3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12  järgmine  »