15
Simsoni pulm ja tema mõistatus

1 Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma
 naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: „Ma tahan minna
 kambrisse oma naise juurde!” Aga naise isa ei lasknud teda
 minna.  

2 Ja naise isa ütles: „Ma olen alati mõelnud, et sa teda
 hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole
 ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel
 sulle!”  

3 Aga Simson vastas neile: „Seekord olen ma vilistite ees
 süüta, kui ma neile paha teen.” 

4 Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis
 tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari
 vahele tõrviku. 

5 Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti
 vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad
 kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud. 

6 Kui vilistid küsisid: „Kes seda tegi?”, siis vastati:
 „Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta
 naise ja andis tema peiupoisile.” Siis vilistid läksid ja
 põletasid tulega naise ja tema isa. 

7 Aga Simson ütles neile: „Kui te nõnda teete, siis ma tõesti
 ei puhka enne, kui olen teile tasunud!” 

8 Ja ta peksis nad puruks suures tapluses „säärtest puusadeni”.
 Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes. 

Simson võidab vilistid Lehhis

9 Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning
 hulkusid Lehhis. 

10 Ja Juuda mehed küsisid: „Miks olete tulnud meie
 vastu?”
 Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga,
 nagu tema talitas meiega.” 

11 Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde
 ja nad ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid
 valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?” Aga tema vastas
 neile: „Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.” 

12 Ja nad ütlesid temale: „Me tulime, et sind kinni siduda ja
 vilistite kätte anda.” Simson ütles neile: „Vanduge mulle, et te
 ise ei taha mulle kallale kippuda!” 

13 Nad ütlesid temale vastates: „Ei, me ainult seome sind ja
 anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.” Siis nad
 sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära. 

14 Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale
 vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid
 köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal
 sulasid köidikud kätelt. 

15 Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe,
 võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest. 

16 Ja Simson ütles:
 „Eesli lõualuuga -
 hunnik hunniku peale.
 Eesli lõualuuga
 ma lõin maha tuhat meest!”
 
 
 

17 Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu
 ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi. 

18 Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole
 ning ütles: „Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu;
 nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute
 kätte!”  

19 Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi
 ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast
 pandi sellele nimeks „Hüüdja allikas”, mis on Lehhis
 tänapäevani.  

20 Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend
 aastat.  

 «  eelmine  10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19  järgmine  »