17
Miika ja leviit

1 Efraimi mäestikust oli mees, Miika nimi. 
2 Tema ütles oma emale: „Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis
 sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning
 minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina
 võtsin selle.” Siis ütles ta ema: „Issand õnnistagu sind, mu
 poeg!”  

3 Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit oma
 emale tagasi. Aga ta ema ütles: „Mina pühitsen selle hõbeda Issandale;
 see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju
 valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi.” 

4 Tema andis aga hõbeda oma emale tagasi; siis ta ema võttis
 kakssada hõbeseeklit ja andis need kullassepale ning see
 valmistas neist nikerdatud ja valatud kuju; ja see oli Miika
 kojas.  

5 Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud
 õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see
 oleks temale preestriks. 

6 Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis
 tema enese silmis õige oli. 

7 Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsa keskel
 võõrana elav leviit. 

8 See mees läks linnast, Juuda Petlemmast, et võõrana elada,
 kus ta paiga leiab; ja oma teed käies jõudis ta Miika kojani
 Efraimi mäestikus. 

9 Miika küsis temalt: „Kust sa tuled?” Ja ta vastas temale:
 „Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana
 elada, kus ma paiga leian.” 

10 Siis Miika ütles temale: „Jää minu juurde ja ole mulle
 isaks ning preestriks, siis ma annan sulle kümme hõbeseeklit
 aastas ja tarvilikud riided ning toiduse!” Ja leviit tuli. 

11 Leviit nõustus jääma selle mehe juurde ja noor mees oli
 temale nagu üks ta poegadest. 

12 Miika täitis leviidi käe ja noor mees sai temale
 preestriks ning jäi Miika kotta. 

13 Ja Miika ütles: „Nüüd ma tean, et Issand teeb mulle head,
 sest mul on preestriks leviit.” 

 «  eelmine  12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21  järgmine  »