18
Miika ja daanlased

1 Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil
 otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni
 selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli
 suguharude keskel. 

2 Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad
 mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja
 uurima, ja nad ütlesid neile: „Minge uurige maad!” Ja need tulid
 Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal. 

3 Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore
 mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt:
 „Kes
 tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?” 

4 Ja ta vastas neile: „Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja
 palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!” 

5 Siis nad ütlesid temale: „Küsi ometi Jumalalt, et saaksime
 teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?” 

6 Ja preester vastas neile: „Minge rahuga! Teie teekond, mida
 käite, on Issanda ees!” 

7 Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid,
 et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult,
 rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud
 neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest
 kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega. 

8 Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja
 nende vennad küsisid neilt: „Kuidas teil oli?” 

9 Ja nad ütlesid: „Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu,
 sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie
 kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima! 

10 Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa
 on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus
 ei ole puudust millestki, mis maa peal on.” 

11 Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist,
 teele kuussada meest, sõjariistad vööl. 

12 Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal;
 sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani „Daani
 leeriks”; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi. 

13 Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid
 Miika koja juurde. 

14 Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi
 maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: „Kas teate, et neis
 kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd
 siis teadke, mida peate tegema!” 

15 Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe,
 leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi. 

16 Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid
 sõjariistad vööl, seisid värava suus; 

17 aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid
 üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü,
 teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada
 meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus. 

18 Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud
 kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester
 neilt: „Mida te teete?” 

19 Nad vastasid temale: „Ole vait, pane käsi suu peale ja
 tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul
 parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks
 ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?” 

20 Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü,
 teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka. 

21 Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid
 väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees. 

22 Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed
 kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid
 daanlastele järele. 

23 Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid
 Miikalt: „Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?” 

24 Tema vastas: „Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin
 teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on?
 Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?” 

25 Aga daanlased vastasid temale: „Ära meie juures too
 kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks
 teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!” 

26 Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad
 olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi
 koju.  

27 Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes
 tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu
 rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna
 tulega.  

28 Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja
 neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi
 orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal. 

29 Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime
 järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks
 Lais.  

30 Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan,
 Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste
 suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi
 viidi.  

31 Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille
 ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos. 

 «  eelmine  12 , 13 , 14 , 15 , 16 , 17 , 18 , 19 , 20 , 21  järgmine  »