2
Issanda ingel Bokimis

1 Ja Issanda ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles:
 „Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma
 vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee
 ilmaski tühjaks oma lepingut teiega. 

2 Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate
 nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält. Mis
 te olete teinud! 

3 Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid
 nad saavad teile püüniseks ja nende jumalad saavad teile
 püüdepaelaks.”  

4 Ja kui Issanda ingel oli rääkinud need sõnad kõigile
 Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis. 

5 Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal
 Issandale.  

Joosua surm

6 Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed
 läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse. 

7 Ja rahvas teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu
 vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud
 kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud. 

8 Siis Joosua, Nuuni poeg, Issanda sulane, suri saja kümne
 aasta vanuses. 

9 Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi
 mäestikus põhja pool Gaasi mäge. 

10 Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate
 juurde, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tundnud
 Issandat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli
 teinud.  

Iisrael taganeb Issandast ja kohtumõistjad astuvad ametisse

11 Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning
 teenisid baale 

12 ja jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes oli nad
 ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende
 rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja
 kummardasid neid ning vihastasid Issandat. 

13 Aga kui nad Issanda maha jätsid ja teenisid Baali ja
 Astartet,  

14 siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis
 nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende
 ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma
 vaenlaste ees. 

15 Kuhu nad iganes läksid, seal oli Issanda käsi nende vastu
 õnnetust tuues, nõnda nagu Issand oli öelnud ja nõnda nagu
 Issand neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes. 

16 Siis Issand laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad
 nende riisujate käest. 

17 Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid
 hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Peagi
 lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud
 Issanda käske kuulda võttes - nemad ei teinud nõnda. 

18 Kui siis Issand tõstis neile kohtumõistjaid, oli Issand
 kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu
 kohtumõistja eluajaks, sest Issandal oli kaastunnet nende
 ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes. 

19 Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja
 talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste
 jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud
 midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest. 

20 Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta
 ütles: „Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin
 nende vanematega, ega kuula mu häält, 

21 siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtegi neist
 rahvaist, keda Joosua surres alles jättis, 

22 et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida
 Issanda teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või
 mitte.” 

23 Ja Issand jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe
 ära ega andnud neid ka Joosua kätte. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »