6
Gideoni kutsumine

1 Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning Issand
 andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte. 

2 Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani
 pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja
 koopad ning redupaigad. 

3 Ja alati, kui Iisrael oli külvanud, tulid Midjan ja Amalek
 ning hommikumaalased ja tungisid neile kallale 

4 ja lõid nende vastu leeri üles ning hävitasid maa vilja
 kuni Assa teelahkmeni ega jätnud Iisraelile toidust järele,
 samuti mitte lammast, härga ega eeslit. 

5 Sest nad tulid oma karjadega ja telkidega, tulid otsekui
 rohutirtsuparv, neid ja nende kaameleid oli arvamatu palju;
 ja tulles maale, nad rüüstasid selle. 

6 Nii jäi Iisrael väga kehvaks Midjani pärast ja Iisraeli
 lapsed kisendasid Issanda poole. 

7 Ja kui Iisraeli lapsed Midjani pärast Issanda poole
 kisendasid,  

8 siis läkitas Issand Iisraeli laste juurde prohveti, kes
 neile ütles: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin teid
 ära Egiptusest ja tõin teid välja orjusekojast. 

9 Mina päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi teie rõhujate
 käest; mina ajasin nad ära teie eest ja andsin teile nende maa. 

10 Ja mina ütlesin teile: Mina olen Issand, teie Jumal, ärge
 kartke emorlaste jumalaid, kelle maal te elate! Teie aga ei ole
 mu häält kuulda võtnud.” 

11 Ja Issanda ingel tuli Ofrasse ning istus tamme alla, mis
 kuulus abieserlasele Joasele; ja Joase poeg Gideon peksis
 surutõrres nisu, et seda midjanlaste eest kõrvale toimetada. 

12 Ja Issanda ingel ilmutas ennast temale ning ütles talle:
 „Issand on sinuga, sina tubli mees!” 

13 Ja Gideon vastas temale: „Oh mu Issand! Kui Issand on
 meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik
 tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes:
 Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand
 meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!” 

14 Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: „Mine selles oma
 jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan
 sind!” 

15 Aga Gideon vastas temale: „Oh Issand, millega mina
 Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses
 ja mina olen noorim oma isa peres.” 

16 Siis ütles Issand temale: „Et mina olen sinuga, siis sa
 lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe.” 

17 Aga Gideon vastas: „Kui ma olen nüüd sinu silmis
 armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see,
 kes minuga räägib! 

18 Ära siis lahku siit, kuni ma su juurde tagasi tulen ja oma
 roaohvri toon ning su ette panen!” Ja ta vastas: „Ma jään, kuni
 sa tagasi tuled.” 

19 Ja Gideon läks ning valmistas sikutalle ja poolest vakast
 jahust hapnemata leivakesi, pani liha korvi, leeme potti ja tõi
 tema juurde tamme alla ning seadis ta ette. 

20 Aga Jumala ingel ütles temale: „Võta liha ja hapnemata
 leivakesed, aseta siia kalju peale ja vala leem välja!” Ja ta
 tegi nõnda. 

21 Ja Issanda ingel sirutas saua, mis tal käes oli, ja
 puudutas selle otsaga liha ja hapnemata leivakesi: siis tuli
 kaljust välja tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivakesed. Ja
 Issanda ingel kadus ta silmist. 

22 Siis Gideon nägi, et see oli olnud Issanda ingel, ja
 ta ütles: „Oh häda, Issand Jumal! Nüüd olen ma näinud Issanda
 inglit palgest palgesse!” 

23 Aga Issand ütles temale: „Rahu olgu sinule! Ära karda, sa
 ei sure!” 

24 Siis Gideon ehitas sinna altari Issandale ja pani sellele
 nimeks „Issand on rahu”. See on kuni tänapäevani alles
 abieserlaste Ofras. 

25 Sel ööl ütles Issand temale: „Võta üks oma isa
 härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha
 Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev
 viljakustulp!  

26 Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale,
 selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda
 põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!” 

27 Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja
 tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis
 oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi
 seda öösel. 

28 Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli
 Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja
 see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud. 

29 Nad ütlesid siis üksteisele: „Kes seda on teinud?” Ja kui
 nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: „Seda tegi Gideon,
 Joase poeg.” 

30 Siis linna mehed ütlesid Joasele: „Too oma poeg välja, ta
 peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle
 kõrvalt maha raiunud viljakustulba!” 

31 Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid:
 „Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema
 pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on
 jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!” 

32 Sel päeval pandi Gideonile nimeks „Jerubbaal”, sest nad
 ütlesid: „Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha
 kiskus!”  

33 Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid
 kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud. 

34 Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja
 abieserlased hüüti temale järgnema; 

35 ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti
 temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja
 Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu. 

36 Ja Gideon ütles Jumalale: „Kui sa tahad minu käe läbi
 Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,  

37 siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale;
 kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind
 jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi
 päästad, nagu sa oled öelnud.” 

38 Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles
 tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja,
 kausitäie vett! 

39 Aga Gideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha põlema
 minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord
 villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu
 maapinnal olgu kaste!” 

40 Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks,
 aga kogu maapinnal oli kaste. 

 «  eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »