1
Eessõna

1 Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust,
 mis meie seas on aset leidnud, 

2 nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest
 peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks. 

3 Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale
 täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda
 kõik üles, 

4 et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade
 usaldusväärsust.  

Ristija Johannese sünni ettekuulutus

5 Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias,
 Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi
 oli Eliisabet. 

6 Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi
 Issanda käskude ja nõudmiste järgi. 

7 Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad
 mõlemad olid väga eakad. 

8 Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu
 preestritalituses Jumala ees, 

9 et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda
 templisse suitsutama. 

10 Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil, 
11 ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. 
12 Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale. 
13 Aga ingel ütles talle:
 „Ära karda, Sakarias,
 sest su anumist on kuuldud
 ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja,
 ja sa paned talle nimeks Johannes.
 

14 Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist
 ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
 

15 sest ta saab suureks Issanda silmis.
 Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki,
 ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
 

16 Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. 
17 Ja ta ise käib tema eel
 Eelija vaimus ning väes,
 et pöörata isade südant laste poole
 ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse,
 et kujundada Issandale valmistatud rahvast.”
 
 
 

18 Sakarias küsis inglilt: „Millest ma võiksin seda ära
 tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.” 

19 Ja ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala
 ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. 

20 Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani,
 mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad
 täide omal ajal.” 

21 Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua
 viibis templis. 

22 Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad
 mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes
 viipas neile käega ning jäi tummaks. 

23 Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju. 
24 Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja
 hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes: 

25 „Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale
 vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste
 silmis.” 

Jeesuse sünni ettekuulutus

26 Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla,
 mille nimi on Naatsaret, 

27 neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost
 Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. 

28 Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa
 armuleidnu! Issand on sinuga!” 

29 Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see
 teretus võiks tähendada. 

30 Ja ingel ütles talle:
 
 „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! 

31 Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned
 talle nimeks Jeesus. 

32 Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks
 ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. 

33 Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema
 valitsusele ei tule lõppu.”
  

34 Aga Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei
 ole mehega olnud?” 

35 Ja ingel vastas talle:
 „Püha Vaim tuleb sinu peale
 ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal,
 seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
 
 

36 Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma
 raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, 

37 sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.”
 
  

38 Aga Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu
 mulle sinu sõna järgi!” Ja ingel läks ära tema juurest. 

Maarja külastab Eliisabetti

39 Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna 
40 ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. 
41 Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas
 ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu 

42 ja hüüdis suure häälega:
 „Õnnistatud oled sina naiste seas
 ja õnnistatud on sinu ihu vili!
 
 
 

43 Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? 
44 Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas
 lapsuke mu ihus rõõmu pärast. 

45 Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand
 talle on kõnelnud.” 

Maarja kiituslaul

46 Ja Maarja ütles:
 „Mu hing ülistab Issandat 

47 ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, 
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
 Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
 

49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
 ja püha on tema nimi
 

50 ja tema halastus kestab põlvest põlveni
 neile, kes teda kardavad.
 

51 Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
 ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
 

52 Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
 ja ülendanud alandlikke,
 

53 näljaseid on ta täitnud heade andidega,
 ent rikkad saatnud minema tühjalt.
 

54 Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
 pidades meeles oma halastust,
 

55 nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja
 tema järglastele igavesti.”
 
  

56 Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus
 siis tagasi koju. 

Ristija Johannese sünd

57 Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. 
58 Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale
 armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga. 

59 Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja
 tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias. 

60 Ent tema ema kostis: „Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema
 Johannes!” 

61 Nemad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi
 selle nimega.” 

62 Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks
 last nimetada. 

63 Sakarias palus lauakese ning kirjutas: „Johannes on tema
 nimi.”
 Ja kõik imestasid. 

64 Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas
 rääkima, ülistades Jumalat. 

65 Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist
 asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus. 

66 Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid:
 „Mis saab küll sellest lapsest?” Sest Issanda käsi oli temaga. 

Sakariase kiituslaul

67 Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
  

68 „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal,
 et ta on tulnud oma rahva ligi
 ja toonud talle lunastuse
 

69 ja on meile äratanud päästesarve
 oma sulase Taaveti soost,
 

70 nagu ta on rääkinud ajastute algusest
 oma pühade prohvetite suu läbi -
 

71 päästmist meie vaenlastest
 ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
 

72 et halastust anda meie vanematele
 ja pidada meeles oma püha lepingut,
 

73 vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile. 
74 Nõnda ta laseb meid,
 vaenlaste käest päästetuid,
 kartmatult teenida teda
 

75 vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad. 
76 Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks,
 sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
 

77 et anda tema rahvale pääste tunnetus
 nende pattude andeksandmises
 

78 meie Jumala südamliku halastuse läbi,
 millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
 

79 See paistab nende peale, kes elavad pimeduses
 ja surmavarjus,
 see suunab meie jalgu rahuteele.”
 
 
 

80 Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes
 selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette. 

 « eelmine  1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10  järgmine  »