10
Jeesus läkitab seitsekümmend jüngrit

1 Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas
 nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise
 tahtis minna. 

2 Ta ütles neile: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge
 siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 

3 Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. 
4 Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi
 teel! 

5 Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: „Rahu olgu
 sellele kojale!” 

6 Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga
 kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale. 

7 Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest
 tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise! 

8 Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis
 sööge, mida teile ette pannakse, 

9 ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: „Jumala riik on
 teie lähedal!” 

10 Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu,
 minge välja selle tänavaile ja öelge: 

11 „Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime
 teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!” 

12 Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal. 

Jeesus sõitleb Galilea linnu

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja
 Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on
 sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes
 parandanud meelt. 

14 Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil. 
15 Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani?
 Ei, surmavallani tõugatakse sind alla. 

16 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale
 lükkab,
 see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale
 mu Läkitaja.” 

Seitsmekümne tagasitulek

17 Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja
 ütlesid: „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!” 

18 Tema ütles neile: „Ma nägin saatanat kui välku taevast maha
 langevat. 

19 Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja
 skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial
 kahju. 

20 Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile
 alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” 

Jeesus tänab oma Isa

21 Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: „Ma tänan
 sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja
 mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda
 on see sündinud sinu head meelt mööda. 

22 Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg,
 kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda
 iganes tahab ilmutada.” 

23 Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes:
 „Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete, 

24 sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud
 näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete,
 ega ole kuulnud.” 

Igavese elu pärimisest

25 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja
 küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?” 

26 Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa
 loed?” 

27 Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma
 südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega,
 ning oma ligimest kui iseennast!” 

28 Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii,
 ja sa elad!” 

29 Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes
 siis on mu ligimene?” 

Tähendamissõna halastajast samaarlasest

30 Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast
 alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta
 riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes
 ta poolsurnuna maha. 

31 Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda
 nägi, läks ta kaarega mööda. 

32 Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi,
 läks ringiga mööda. 

33 Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani
 ja teda nägi, hakkas tal hale 

34 ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
 veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt
 tema eest. 

35 Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need
 peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel
 lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.” 

36 Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele,
 kes oli sattunud teeröövlite kätte?” 

37 Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus
 ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” 

Marta ja Maarja

38 Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine,
 Marta nimi, võttis ta vastu. 

39 Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha
 Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. 

40 Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse
 juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis
 mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!” 

41 Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad
 ennast paljude asjadega, 

42 aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida
 ei võeta temalt ära.” 

 «  eelmine  5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14  järgmine  »