1 Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole
Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid,
nagu tal oli tavaks.
2 Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda
kiusates: „Kas mees tohib lahutada oma naisest?”
3 Aga tema vastas neile: „Mida Mooses teil käskis?”
4 Nemad ütlesid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse,
kui tahetakse naisest lahutada.”
5 Jeesus ütles aga neile: „Teie kõva südame pärast
kirjutas ta teile selle käsu,
6 aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.
7 Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise
poole
8 ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam
ei ole kaks, vaid üks liha.
9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!”
10 Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima
11 ja Jeesus ütles neile: „Kes iganes lahutab oma naisest
ja võtab teise, rikub tollega abielu,
12 ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele,
rikub ta abielu.”
13 Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid
sõitlesid toojaid.
14 Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles
neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,
sest selliste päralt on Jumala riik!
15 Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
võta nagu laps, ei saa sinna.”
16 Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende
peale.
17 Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja
küsis temalt ta ette põlvili heites: „Hea Õpetaja, mis ma pean
tegema, et ma päriksin igavese elu?”
18 Jeesus aga ütles talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei
ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
19 Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära
anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!”
20 Tema aga lausus talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma
pidanud oma noorusest alates.”
21 Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu
ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on,
ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne
mulle!”
22 Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus
rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik.
23 Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele:
„Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!”
24 Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles
neile uuesti: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!
25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna
Jumala riiki!”
26 Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: „Ja
kes siis võib pääseda?”
27 Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see
võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.”
28 Peetrus hakkas talle rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud
kõik maha ja järgnenud sulle!”
29 Jeesus lausus: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes
on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või
lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast
30 ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja
vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise
kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.
31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad
esimesteks.”
32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus
käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid.
Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile
rääkima, mis teda ees ootab:
33 „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg
antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need
mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja
piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast
tõuseb ta üles.”
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse
juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid,
mida me iganes palume.”
36 Jeesus küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?”
37 Nemad ütlesid talle: „Luba meile, et me istuksime sinu
kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!”
38 Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas
te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle
ristimisega, millega mind ristitakse?”
39 Nemad ütlesid talle: „Võime küll!” Jeesus aga ütles neile:
„Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse
ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda,
vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.”
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks
Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te
teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks,
peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende
kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie
seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi
sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast
teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude
eest!”
46 Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos
üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime
kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.
47 Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal,
hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
48 Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus
veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
49 Ja Jeesus ütles seisatades: „Kutsuge ta siia!” Ja nad
kutsusid pimedat: „Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!”
50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse
juurde.
51 Ja Jeesus päris temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle
teeksin?” Aga pime ütles talle: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin!”
52 Ja Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su päästnud!” Ja
kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.