1 Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole
 Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid,
 nagu tal oli tavaks. 

2 Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda
 kiusates: „Kas mees tohib lahutada oma naisest?” 
3 Aga tema vastas neile: „Mida Mooses teil käskis?” 
4 Nemad ütlesid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse,
 kui tahetakse naisest lahutada.” 
5 Jeesus ütles aga neile: „Teie kõva südame pärast
 kirjutas ta teile selle käsu, 
6 aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks. 
7 Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise
 poole 
8 ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam
 ei ole kaks, vaid üks liha. 
9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” 

10 Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima 
11 ja Jeesus ütles neile: „Kes iganes lahutab oma naisest
 ja võtab teise, rikub tollega abielu, 
12 ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele,
 rikub ta abielu.” 

13 Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid
 sõitlesid toojaid. 
14 Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles
 neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,
 sest selliste päralt on Jumala riik! 
15 Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
 võta nagu laps, ei saa sinna.” 
16 Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende
 peale. 

17 Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja
 küsis temalt ta ette põlvili heites: „Hea Õpetaja, mis ma pean
 tegema, et ma päriksin igavese elu?” 
18 Jeesus aga ütles talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei
 ole hea keegi muu kui üks - Jumal. 
19 Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära
 anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!” 
20 Tema aga lausus talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma
 pidanud oma noorusest alates.” 
21 Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu
 ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on,
 ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne
 mulle!” 
22 Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus
 rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik. 

23 Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele:
 „Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!” 
24 Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles
 neile uuesti: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki! 
25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna
 Jumala riiki!” 
26 Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: „Ja
 kes siis võib pääseda?” 
27 Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see
 võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.” 

28 Peetrus hakkas talle rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud
 kõik maha ja järgnenud sulle!” 
29 Jeesus lausus: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes
 on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või
 lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast 
30 ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja
 vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise
 kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu. 
31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad
 esimesteks.” 

32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus
 käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid.
 Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile
 rääkima, mis teda ees ootab: 
33 „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg
 antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need
 mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte 
34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja
 piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast
 tõuseb ta üles.” 

35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse
 juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid,
 mida me iganes palume.” 
36 Jeesus küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 
37 Nemad ütlesid talle: „Luba meile, et me istuksime sinu
 kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!” 
38 Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas
 te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle
 ristimisega, millega mind ristitakse?” 
39 Nemad ütlesid talle: „Võime küll!” Jeesus aga ütles neile:
 „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse
 ristimisega, millega mind ristitakse, 
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda,
 vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.” 

41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks
 Jaakobuse ja Johannese peale. 
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te
 teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks,
 peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende
 kallal. 
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie
 seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi
 sulane, 
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast
 teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude
 eest!” 

46 Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos
 üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime
 kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. 
47 Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal,
 hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” 
48 Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus
 veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!” 
49 Ja Jeesus ütles seisatades: „Kutsuge ta siia!” Ja nad
 kutsusid pimedat: „Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” 
50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse
 juurde. 
51 Ja Jeesus päris temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle
 teeksin?” Aga pime ütles talle: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin!” 
52 Ja Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su päästnud!” Ja
 kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.