11
Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma

1 Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja
 Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest 

2 ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui
 jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole
 istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia! 

3 Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge:
 Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!” 

4 Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures
 tänaval ja päästsid ta valla. 

5 Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: „Mis te teete,
 et päästate sälu lahti?” 

6 Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli
 käskinud, ja nad jäeti rahule. 

7 Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta
 peale ning Jeesus istus sälu selga. 

8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised
 väljadelt raiutud oksi. 

9 Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:
 „Hoosanna!
 Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
 

10 Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik!
 Hoosanna kõrgustes!”
 
 

11 Ja Jeesus tuli Jeruusalemma pühakotta. Kui ta oli
 ümberringi kõike vaadanud, läks ta hilise aja tõttu
 koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse. 

Jeesus ja viljatu viigipuu

12 Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus
 nälga 

13 ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama,
 kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli
 tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade
 aeg. 

14 Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu
 sinust vilja!” Ja ta jüngrid kuulsid seda. 

Jeesus ajab kaubitsejad templist välja

15 Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning
 hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning
 lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid 

16 ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja. 
17 Ja ta õpetas ja kõneles neile: „Eks ole kirjutatud, et
 minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele?
 Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!”
 
 

18 Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning
 otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu
 rahvas oli hämmastunud tema õpetusest. 

19 Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja. 

Jeesus räägib usu väest

20 Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni
 ära kuivanud olevat. 

21 Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata,
 viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!” 

22 Ja Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 
23 Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele:
 „Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub,
 et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle! 

24 Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves
 endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki
 teile! 

25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
 on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile
 andeks teie eksimused. 

26 [Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes
 on taevas, teie eksimusi teile andeks.]” 

Küsimus Jeesuse meelevallast

27 Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis
 pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurde 

28 ja ütlesid talle: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed?
 Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?” 

29 Aga Jeesus ütles neile: „Minagi küsin teilt üht asja ja
 teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga
 mina seda kõike teen. 

30 Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?
 Vastake mulle!” 

31 Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta
 ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?” 

32 Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid
 rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud
 prohvet. 

33 Nii nad vastasid Jeesusele: „Meie ei tea.” Ja Jeesus ütles
 neile: „Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda
 kõike teen.” 

 «  eelmine  6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 , 13 , 14 , 15  järgmine  »