1 Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale. 
2 Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle
 vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene, 
3 kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial
 saanud isegi ahelatega kinni pidada, 
4 sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja
 ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma
 küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda
 taltsutada. 
5 Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja
 tagus end kividega. 
6 Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas
 tema ette maha 
7 ja kisendas valju häälega: „Mis on mul sinuga asja, Jeesus,
 kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära
 piina mind!” 
8 Sest Jeesus ütles talle: „Rüve vaim, mine sellest
 inimesest ära!” 
9 Ja Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta ütles talle: 
10 „Leegion on mu nimi, sest meid on palju.” Ja ta palus Jeesust
 väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt. 
11 Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas. 
12 Ja nad palusid teda: „Saada meid sigadesse, et me
 läheksime nendesse!” 
13 Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid
 välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult
 järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves. 
14 Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja
 maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. 
15 Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust
 vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja
 selge aruga, ja nad lõid kartma. 
16 Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud
 kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest. 
17 Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende
 paikkonnast. 
18 Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud
 kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga. 
19 Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: „Mine
 koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on
 teinud ja et ta sinu peale on halastanud!” 
20 Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida
 kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks. 

21 Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale,
 kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres. 
22 Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes
 Jeesust nähes ta jalge ette maha 
23 ja palus teda väga: „Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et
 sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks
 ellu!” 
24 Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber. 
25 Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves 
26 ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud
 kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta
 tõbi läinud halvemaks, 
27 olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta
 selja taha ja puudutas tema kuube, 
28 sest ta ütles: „Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma
 paraneksin!” 
29 Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta
 oli paranenud sellest hädast. 
30 Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast
 välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutas
 mu rõivaid?” 
31 Ja ta jüngrid ütlesid talle: „Sa näed, et rahvahulk su
 ümber tungleb, ja küsid veel: „Kes puudutas mind?”!” 
32 Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. 
33 Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes
 ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe. 
34 Jeesus lausus aga talle: „Tütar, sinu usk on su päästnud,
 mine rahuga ja ole terve oma vaevast!” 

35 Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja
 öeldi: „Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!” 
36 Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles
 sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult!” 
37 Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse
 ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese. 
38 Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi
 käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid 
39 ja sisse astudes ütles ta neile: „Mis te käratsete ja
 nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!” 
40 Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis
 kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli
 laps. 
41 Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: „Talita kuum!”
 See on tõlkes: „Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!” 
42 Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba
 kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga. 
43 Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda
 teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.